Category Archives: väss

Have what you want, your way’s always the best way

Tumblr on vallutatud – tegin sinna paar päeva tagasi konto. Olengi nüüd seal märkimisväärselt aktiivsem postitaja. Nüüd tuli taaskord pähe üks asi, mida maailmaga jagada tahaks, ent sellega kaasnes ka juba dilemma: millisesse portaali ma selle üles riputama peaks? Otsustasin vist siiski blogi kasuks, nagu sa ka näha võid.

Ja öelda tahtsin ma seda, et on nii tore, kui sulle helistab keegi lihtsalt selleks, et sinuga rääkida, kuna pole seda ammu teinud.

Keegi mulle tasuta oma vana (aga gepsuga [GPS noh]) telefoni ei taha ära kinkida? :D On juba kaks asja olemas, mida ma tahaks väga teha, aga jääb gepsu puudumisel ära. Ühel juhul saan ma ju tegelikult ka gmapsi kasutada, aga laupäev näitas, et kaardilt teekonna meeldejätmine ei ole just kõige kindlam viis kiiresti võõrasse kohta jõudmiseks.

Üksikute eranditega mööduvad mu päevad vegeteerides – vaatan seepe ja lakke, vahel sõidan rattaga ja teen kulinaariaalaseid katsetusi. Ei suuda praegu otsusele jõuda, kumb on hullem – praegune päevade möödasaatmine või tööpäev algusega 4.30. Mõlemad on väga kurnavad ja tüütud. Ma ei saa enam korralikult magada ka! Kui ma N-T maal olin, siis no seal ei saanud üldse. Läksin näiteks kell kolm öösel magama ja olin väsinud, kuid und ei tulnud. Seal oli muidugi palju faktoreid, mis mu tudu mõjutasid. Aga linnas on mul megapehme voodi ja minu kallis hea tupsununnu padi! Ja siin ei ole külm. Sääski peaaegu et polegi. Olen proovinud magada vähe (5-6 tundi) kuni palju (10 tundi, tund aega üleval, 2,5 tundi veel magamist) ja miski ei tööta. Magan halvasti ja päeval olen väsinud. Ja kuna mu päeevad on täis vedelemist ja midagi mind ees ei oota, siis tõesi lähengi vahepeal veidi pärast ärkamist uuesti magama. Sest midagi paremat ju ka teha pole.

 

Täna polegi veel ikaldanud

Eile olin niiii väsinud, et kuigi mind kutsuti küll välja, ma ei läinud. Passisin ühikas, vaatasin Game of Thrones’i ja läksin kell üks magama. Olin küll äratuskella omale kella üheksaks üürgama pannud, kuid enne lõunat ma maast lahti ei saanud. Ikkagi esimene öö sel nädalal, mil võisin korralikumalt magada.

Harjumatu on ilma toakaaslaseta olla. Pidevalt on tunne, et ta kohe-kohe tuleb siia. Tegelikult ei peaks ta enne augusti lõppu Tartusse naasema. Eile õhtul tegin avastuse, et viimati elasin ma pikemalt üksi kuskil 2008. aasta alguses.

Järgmine nädal peaks tulema selle sessi kõige pingelisem, nimelt on mul siis kaks eksamit ja üks arvestustöö. Need muidugi kolmel järjestikusel päeval. Ja üheks eksamiks pean ma paar raamatut ka veel läbi lugema ja mitu-mitu tükki meelde tuletama. Õnneks saan ma nüüd aga toakaaslase äraoleku tõttu öösel rahulikult siin õppida. Ta on ülikerge unega ja iga viimane kui krabin ajas ta alati üles.

 

Ikalduslik

Eile õhtul olime ML-i pool. Sellest ma siin vist pikemalt kirjutama ei hakka. Täna tegin lõpuks Läti maatundmise testi ära. Kõva kümme minutit vastasin küsimustele ja pool tundi pärast testi äraandmist olid tulemused juba ÕISi pandud. Ja siis hakkas ikaldama. Vaikselt hakkab tuju normaalseks muutuma, aga mul on vaja täna õhtul pragmaatika kodutöö ära teha (mille jaoks ühe väga vajaliku komponendi saan ma alles mitme tunni pärast kätte), see viib mind ilmselt jälle masenduseni. Natuke õhtupoolsemal õhtusel ajal lähme vist ungarlastega Genkluppi, seal olevat mingi odav pidu täna. Ahjaa, sakslane-erasmuslane Helsingist peaks ka täna loodetavasti Tartusse jõudma, kui just tuhapilvekene Saksamaa kohal väga tihedaks otsustanud hakata ei ole.

Homsest peaksid vähemalt osad asjad natuke paremaks minema. Üks igapäevane ikaldus vähem.

Tartu ei ole minu jaoks enam see. Kunagi seostus see linn mulle ülikooli, sõprade ja kõige muu heaga. Nüüd käin ma ajutuselt mujal ülikoolis, sõpsid on ka ära.. ja polegi midagi head enam alles. Kui lisada veel külmad ilmad ja isiklikud draamad, olengi ma hetkel Tartut juba peaaegu vihkamas. Kõigele lisaks on Tartu täitunud ka inimestega, keda ma just parema meelega ei kohtaks iga päev. Ja kuna kõik läheb praegu mulle väga vastumeelses suunas, teangi, et ma hakkan neid siin väga tihti nägema.

Tegelikult ma lihtsalt ootan, et oleks juba jaanuar. Või veel parem, suvi. Või.. ah, ma ei tea ise ka enam, mida ma tahan.

Ja mina mõtlesin, et eilne tööpäev oli hullumaja!

Alates eilsest olen siis üksipäini töökohustusi täitmas. Ma tõesti lootsin, et äkkiäkki saan asjadega paremini hakkama kui eelmine aasta. Et olen kiirem ja korralikum ning ei juhtuks enam napakaid asju (nt postikäru rottimine naabrite poolt). Muidugi ei läinud nii, nagu ma tahtsin. Eilne tööpäev läks ikka üsna halvasti. Kui seda aga nüüd tänasega võrrelda, oli too aga lausa lust ja lillepidu. Nimelt olid mingid keenjused otsustanud omale kõvasti reklaami tellida. Nii kõvasti, et ma olin täna tööl poole viiest poole üheteistkümneni ja siis ühest neljani. Pluss veel 4×3,5 kilti rattaga siiberdamist ühika ja Anne vahet. Mul on valusad kannad, labajalad ja käed umbes neljast erinevast kohast. Ma lõhkusin täna ära 3 küünt (ma ma alles lõikasin küüned maha). Ja päeva kõige toredam asi oli muidugi see, et ukselukud ei armasta mind. Ühe maja lukku ma konkreetselt ei saanudki lahti. Kahe maja omad sain, aga nii, et proovisin ühe korra tükk aega, ei saanud, siis käisin mujal ja mõne aja pärast tulin tagasi, pusisin uuesti ja lõõõpuks sain. Kõige parem lukujama oli veel see, et ma ei saanud tükk aega ühe kogumiskasti (kuhu mulle hommikul lehed tuuakse) lukku lahti. Keeran ja keeran, üritan ja rassin, aga ei midagi. Siis vaatan võtit. Aah, natuke kõver. Kas oli juba enne või tegin mina nüüd? Ei tea. Igatahes lähen ma homme nüüd varem kohale, et transpordionu lehti kappi panna ei jõuaks, nii igaks juhuks. Ja siis kunagi teen igaks juhuks võtmest koopia ära, täna ma lihtsalt ei suutnud enam. Lisaks kõikidele nendele asjadele tuli mul klaarida ka eilsid jamasid. Väga hull tööpäev oli.

Hetkel on täiesti masendav mõelda, et mul on veel 37 tööpäeva. 37! Tean, et tänasest hullemaid päevi väga palju tulla ei saa, aga ikkagi. Samas, kes teab, kui ma praeguse tempoga jätkan, võidakse mind vabalt ka lahti lasta.

Tänase päeva ainuke positiivne asi oli vist Brasiilia-Hollandi mäng, mis oli väga põnev. Ma olin küll väsimusest kokku kukkumas, aga üritasin ikkagi vaadata. No ok, teisel poolajal tegin pooletunnise uinaku, aga muidu ma ei oleks lihtsalt lõpuni vastu pidanud.

Ehk siis mu tänane päev nägi välja selline: 1,5 tundi und, 6 tundi tööd, 2 tundi pausi, 3 tundi tööd, paar tundi iseendale (sh päeva esimene söögikord, jalgpall, dušš), väike tudu, väike jalka ja nüüd varsti jälle tuttu, et siis homme rõõmsalt taas tööle minna.

Ma tean, et kunagi tuleb helgemaid hetki ka tööga seoses, aga ma praegu lihtsalt ei suuda asju positiivses valguses näha.

Mu viimaste päevade unerežiim (kindlaid uneaegasid pole, kui tunnen, et olen megaväsinud, magan 0,5-3 tundi, siis jälle üles ja asjatama jne) hakkab ammenduma, kuna ma lihtsalt enam ei jõua. Ma ei teagi, mitmes päev mul seda läheb. Kolmas? Igatahes on mul kahe tunni pärast eksam, ma olen üsna õppimata ja megaväsinud. Kohutavalt suur kiusatus on minemata jätta, kuna niikuinii saan selle raamatu, mis mul lugemata on. Niuu…

Depoonensverbid on verbid, mis pöörduvad ainult passiivis.

Ei, ma ei õppinud ladina keelt. Ainult sirvisin hästi natuke.

Tänane päev algas päris ilusasti. Saksa keeles sain üllatuse osaliseks. Ja ma olen nüüd ametlikult see, kes ütleb teistele ette nende ütlemata jäetud sufikseid, jee. Pärast saksat nägin täpselt inimest, kellega mul hiljemalt õhtul vaja suhelda oli. Ehk siis ma saan kolmapäeval järelaitamistundi, jess. Aaja küllakutse sain ka. Natuke halvale ajale, aga eks näis.

Pärast kõike seda mõtlesin kodus asjalik olla…. Paraku ei tulnud sellest midagi välja, nagu alati. Apppppppi mul on vaja nii palju asju ära teha. Niiiii palju. Ja ma peaaegu vihkan jaapani keelt. Hetkel täiesti liigne keel, mul on neid liiga palju. Mul on vaja seal juba kolm tööd järele teha… Ja ma sajaga oskan…. Gaad.

Ja siis ootab veel referaat. Ungari keele kt. Soome keeles pole poolteist kuud käinud. Ja ungari kirjanduses peab lugema hakkama. Ja ma tahaks lihtsalt magada ja mahla juua ja igavust tunda. Õnneks hakkavad osad ained läbi saama, kuigi need on nii lihtsad ja suhteliselt mõttetud, et vaevalt ma väga palju vaba aega juurde saan.

Tahan rulluiske!!! Vbl saan ka, kogun juba vaikselt raha. On lootust, et ka vanaemalt ja emalt toetust saab, nad peaksid sillas olema, et ma end liigutada kavatsen, huha.

Ma olen köögiviljakotletifriik. Kes pakub, mitme grammi eest ma neid täna söönud olen, saab… köögiviljakotleti? Või kommi, ise saab valida. Andke siis tuld, haha.