tahan uut sesssssiiiii

hommikul sain teada, et järgnevad 15 või 16 nädalat pean ilgemalt lugema hakkama. siis sain natukeseks koju. seejärel ellen niit. ja siiiiiiis ladina keel. see ei olnud tore. ei olnud. oeh, ma ei tea, mida sellega nüüd teha :/ sest õp on ikka suht jube.

pärast seda läksime poodi. ostsime uusi ja huvitavaid asju nagu metsamarjadžemmi, suhkruasendajat ja sojahelbeid. lisaks veel juissit, müslit ja kalapulki. moos on küll jummalast hea. helbed on ka üllatavalt söödavad, kui oleks valida see tänane müsli ja sojakad, siis ma võtaks viimased. natuke heinamaitselised, aga nummi välimusega.

enne blogimist lõpetasin just õppimise. homme tuleb killerpäev, kümnest kaheksani. tegelikult peakski natuke jaapani keelt harjutama hakkama, muidu läheb raskeks. konnitšivaaa!

tänased vapustused

1. olenkohutav skipper. tähendab. olen loll laiskvorstist skipper. ja tänane päev tõmbas mu ilusale jaanuarile kriipsu peale, ma olen osav.

2. käisin hokis. seal oli vaid peaaegu 2 poissi!!!! ja siis mina, liina ja heleen. ülejäänud olid mingid kobad kümnendikud, hahaaaa. ehk siis ma olin nendega võrreldes osav!!!! lõik üsna palju väravaid. ja päris mitu korda olid kuuldaasjad nagu ‘hea löök’ või ‘hea sööt’ vms. aa, üks asi veel. kui ma kunagi ei saanud aru, kuidas tüübid saavad mängu ajal muudkui röökida, et SIIA või VÄRAVA ALLA või VÄRAVA TAGANT või SAMA ÄÄR, siis nüüd ma vist mõistan neid. ma ise ütlesin ka neid täna ja mitte just väga harva. paraku ma röökimiseni veel ei jõudnud, seega ma ei tea, kas kuuldavus oli kehv või sitt. kardetavasti see teine variant.

3. vilmiõhtu. see vilmisem variant. ‘a clockwork orange’. üks ütles hästi, et see oli kas kõige hullem film, mida ta näinud on, või kõige parem. teist korda ei tahaks ma seda küll enam vaadata. huvitav oli ta küll, seda vägagi. aga nii.. oeh, seda peab vist ise vaatama, siis saad vapustuse kätte. sisukirjeldus seda vast päris ei anna.

aitab ka. homsed vapustused juba homme. ilusat õhtu jätku.

Egolaks

Kui ma tahan, et ego mõnusa tõuke ülespoole saaks, pean ma lihtsalt selga panema oma punase seeliku, mustad sukad, mustad saapad ja musta mantli. Ja siis muidugi ratta selga ronima (kus mõningate liigutuste tõttu seelik (mis on muidu põlvini) umbes poolde säärde jookseb). Kuskil supilinna kandis tulid vastu kaks meha. Vaatsid mind ja AUSÕNA üks ütles: ‘issand, kui ilus’. Ja kuskil Raadil kesköö kandis sõitis mööda mingi kabrioletikas ja siis usaldusäärne allikas ütles, et tagaistmel mingi nokamütsiga tüüp olevat mind vahtinud. Hihiiii :D :D:D Aa, tegelt oli üks juhtum veel. Ka suht öösel. Hängisin parasjagu ühe maja ees. Näen, et kaugelt tuleb mingi tüüp. Muudkui lähemale ja lähemale. Sama maja juurde. Ronis minitrepist üles ja otsis võtme välja. Ma olin suht sealsamas. Igatahes, tüüp vaatas mind suht pikalt ja naeratas. Ja siis küsis midagi, et kas ma ei saa sisse vms. Ütlesin, et eiei, ma ei tahagi sisse saada. Aga see tema pilk… Muahhahhaa.

Nii et päris huitav päev on olnud :D Hommikul käisime diivaneid istumas, homme võiks tolmuimeja saada :/ Ainult et selle transportimisega linna ühest linna otsast teise hakkab nalja saama, kuna liikumisvahenditeks on rattad.

vastan – ei tea

Eilne päev kui minu (viimane!!!!!) sünksarparty oli kõige failim fail ever.

Ent eilne päev kui kellegi teise sünkar oli v. tore.

Tänane päev.. eks näis. Natuke kardan, aga kui ma endale 200eeguse emmpeekolmeka saan, siis ma vist õhtul nii õnnetu ei oleks :)

Bonsoir.

Üle pika aja taas maal. Tegelikult polegi nii hull, nagu kartsin. Elne õhtu möödus rahulikult, magama läksin ka normaalsel ajal. St kesköö ja võib-olla natuke peale. Ärkasin enne kümmet selle peale, kui emme mu sõrmuse laua peale pani, olin selle eile leiba tehes kööki jätnud. Kuna emmel õnnestus eile nautke kätt vigastada, ta ei saa enam käsi märjaks teha, otsustasin eilsed nõud ära pesta. Täiesti vabatahtlikult! Uskumatu. Üldse ma olen ennas ttäna ületanud. Hakkan suureks saama? Võimalik.

Ma saan homme vanematega linna, läheme vanavanaema sünnipäevale. See on tõesti tore, sest ma ei salli bussidega siia ja linna minemist. Ma saan tõesti igast bussisõidust järjekordse trauma. Ja mul läheb pidevalt meelest, mis posti juurest Tartus mu buss väljub. Kuidas seda teada saada? Väga lihtne, vaata lihtsalt, millise posti juures on kõige rohkem inimesi puntras, et siis kohe bussi peatudes peale trügida, ja nb: alles sealt pilet osta. See on tõsiselt masendav. Miks peava just selle liini inimesed niisugused olema?? Kui ma mõnikord harva mõne muu bussiga sõidan, siis on nii harjumatu, et inimesed lasevad kõigepealt bussil rahulikult peatuda, nii, et bussijuht ei pea muretsema, et äkki ta mõne inimese alla ajab. Ja alles siis hakatakse viisakalt bussi ukse poole liikuma. Minu liinil on aga veerand tundi enne bussi saabumist juba Trobikond inimesi ootamas. Aaah, see ajab mu hulluks. Ütlen ausalt, et see on üks neljast põhjusest, miks ma maale tulla ei taha. kui saaksin kogu aeg autoga, võiksin tõesti vaat et iga nädalavahetus käia. Aga aiatb sellest jurast jutust.

“Tule ja istuta oma isuäratav kondine tagumik siia, Freddy.”

Mää. Kahjuks ma enam väga haige ei ole. Ninnu on ainult natuke kinni, nohu on ka. Vahetevahel köhin ja kurk on tiba valus, aga seda mõnsat palavikutunnet kahjuks enam ei ole. Mää :/ Eilse kraadimise tulemusena olin siis 37,9 palavikus. Hommikul oli midagi 36ga. Kui eile hommikul kuulusid mu ‘arstikappi’ vaid mõned plaastrid, siis õhtul toodi siia mingi vähemalt kolme sorti taimeteed, c-vitamiine, mingit kurgu(?)spreid ja.. ühepajatoitu :D Paraku olen ma nüüd nii terve, et sealt enam midagi eriti ei vaja.

Magama läksin mingi kahe ajal, kümme ärkasin üles ja kraadisin. Pettuusest läksin uuesti magama, pool üks üles. Apteek ja Selver ootasid külastamist ning nüüd on natuke rahulikum olla jälle. Oeh.

Õhtul lähen äkki mäkki, juhhei. Mul lihtsalt on vaja siit natukeseks eemale saada, no offence. Tegelikult peaks millalgi veel koristama ka, aga see ilm teeb mu kuidagi uimaseks ja siis väga ei viitsi ka. Vot, istun hoopis teki alla ja teen teed ja loen ‘Suudlusejahti’, nämmm.

Palunpalunpalunpalunpalun…..