Rabakal käidud

Niisiis, alguses oli täitsa tore ilm. Kui päike paistis, oli veits palavgi, muidu kõik tipp-topp.

Pedigree oli siis vist esimene esineja. Käras kah.

Enne Metsatöllu kontserti. Ühesõnaga kõik kohad olid 7aastasi lapsi täis.

Mõni vajus päris ruttu ära

Mingi Töllu fänn vist, numpsik onu oli

VIIIIIIKAATEEEEE

Minu uus armastus…

Rrrrrr…

Kenaonuuuuu

Aaahhh….

(K)

Rärr…

I wanna have your babies

Muahh

Liiiiigaäge onu, et olemas olla

Laulja oli ka päris numpsik. Teisel päeval nägin teda Kosmikute ajal. Viikate kohta öeldakse ju, et nad on Soome Kosmikud, juu siis onu tahtis näha, kas vastab tõele. Kusjuures kui laive võrrelda, siis ei vasta. A kui niisama arvutist neid kuulata.. siis ikka on küll.

Veeeel ilusat onu

Oijummel…

Rrrrrrrrr….

Terve kontserdi ma soigusin, et aaah, kui kena onu, aaaah. Ja tegin muudkui pilte.

Natuke nagu Snape, aga kenaaaaaaam ja ägedaaaaaam.

Kurrrrnjäuuuu

Mida kubet onju

Tal oli hästi kena sonks ka.

Rrrrrrrrrrrrrrrrrrr

Kahjuks ei kestnud see kontsert igavesti…

Mmmmm…

Kkkkräääuu

Järgmise kontserdini, ilusonu!

Ma kunagi vaatasin mingiaasta Rabaka Metsatöllu kontserdi pilti, kus peal oli rahvas. Ja siis ma mõtlesin, et aaaah, neid on niiii palju seal, et kui Laagris sai umbes igaüks esiritta ronida, et seal tuleks vist neli tuldi varem kohale minna. Ooei, tegelikult oli kitsas ainult väga ees, tagapool oli piisavalt ruumi liikumiseks ja ka maas sitsimiseks.

Sõbes Pabuss, kust sai ikka rahakest võetud.

KMFDM. Päris huvitav oli.

Zetod.

Trummide taga on minu tädipoja.

Ja pärast Zetosid hakkas rõõmsalt sadama. Meil idikatel polnud muidugi kummikuid ega vihmavarju kaasas, ainult nõmeeeedad need 10kroonised keebid, millest polnud põrmugi kasu. A pildil on vist BDÖ, eriti ei vaadanud/kuulanud neid.

Vihm

Väikse lava ette oli vähemalt mingi parkett pandud, et seal oli normull olla. Suure lava ette aga kerkis rõõmsalt poooriloomp

See oli kunagi tee. Selle ületamine oli päris jube. See tee oli ütleme.. no teist niipalju veel vähemalt pikk. ja siis seda sai jalgu märjaks tegemata ületada ainult ühest kohast, aga poriseks said jalad seal ka. Ja siis hiljem avastasid selle basseini enda jaoks mitmed napakad, kes siis seal tantsima, hüppama ja jooksma hakkasid, et ikka teisi täis pritsida ja telekasse ning ajalehte saada.

Kosmikud äkki.

Fotograafid neid mudas kargavaid ja kukerpallitavaid idikaid pildistamas.

Üks näide idikast. A neid oli seal mitmeid, kes siis ei tahaks ajalehte pääseda.

Vihm…

Ja vihm…

Ja päev varem oli siin veel viisakas muruplats. Teisel päeval muutus aga suht kogu Rabaka ala selliseks.

Ladytron.

Vesi. Vihmavesi.

Selliseid kadalippe tuli läbida, et minna telklast festivalialale ja vastupidi.

Poriiiiii

Niipalju siis sellest, et klaastaara on keelatud.

Meie kõigi lemmikauto.

Poriporipori

NBS. Haha, ma ju hankisin endale NBS-i särgi, olen nüüd lahe.

Nad loopisid rahvasse mandoliini, mida kasutasid albumi tegemisel mingis loos. Maandus minust mingi kahe meetri kaugusele :/

Varsti läheb siis heitmiseks.

Kolmanda päeva hommikul oli illlge tuuuul. Vaiad lendasid ja telkide kokkupanemine oli suht võimatu vahepeal.

Vot, see oli siis Rabakas piltides. Kunagi tahan teha veel Rabaka ja Laagri võrdluse, sest paarist asjast tahaks veel rääkida. Adios!

käisin Tallinnas

Kõigepealt esines mingi Soome? pänd. Nimes oli sees 45. Muidu oli tavaline, a trummar oli äge.

Ja siiiis kunagi tuli NBS. Kidramehe patsid olid ägedad, a neid siin vist näha pole.

Millalgi tuli Iiris Vesik. Tema nummit häält vist eriti kuulda polnudki, või oli see lihtsalt moondatud. Liigagi hästi oli teda kuulda siis, kui laul läbi ja ta publikut tänas.

Enne konsat nägin, kuidas onud neid leegiheitjaid või asju paigaldasid. Mina kui kogenud NBS-i kontsertidel käija teadsin kohe, et järelikult on tulemas laul "My Tears Are Fire". See on üks nende umbes kolmest laulust, mis mulle lausa peaaegu meeldib. Jaaa see laul tulgiii, suht lõpus. Vähemalt jättis kontserdi lõpp hea mulje, siis tuli vist üks norm laul veel. Kuskil keskel olin ma küll magama jäämas, hoolimata kõigest sellest trügimisest ja värgist. Üks tšikk astus mulle oma hiigelkonsaga räigelt varba peale nt. Mingi illukatunne oli vahepeal, kuigi eile olid inimesed ikka tunduvalt tsiviliseeritumad kui tookord illukas.

Mingi üks läbi sai party läbi. Kuna meil öömaja polnud, oli plaanis lihtsalt kolmveerand seitsmese rongi peale minna. A sinna oli ju ainult... viis ja pool tundi aega. Jee. Kõigepealt hängime Rock Cafés edasi, kuna olime välja uurinud, et see paneb uksed kinni alles siis, kui rahvast enam eriti pole, kindel kellaaeg puudub. Selline olukord aga tuli siis umbes kahe ajal, võtsime oma kodinad ja kebisime minema.

Minu lemmikmaja Tallinnas. Ehk siis meie plaan oli selline, et plaani pole. Ja hakkasime lihtsalt Tartu maanteed mööda alla minema.

Leidsime Tartu üllari üles, jee. Ma tahtsin nimelt Estoniat näha ja see jäi kogemata teele.

Kuna ma olen Tallinna raeplatsil umbes kaks korda käinud vbl, mõtlesime sealt ka läbi minna, see jäi isegi lausa peaaegu tee peale, kuna vahepeal oli tekkinud plaan kõndida Balti jaama

Mingi maja Toompeal. Linnaisad teevad vist ka öösel kõik, et meil hea olla oleks.

Millegipärast jäi silma.

Tallinnas on kõik asjad peapeale pööratud. Kuskil enam-vähem Balti jaamast üle tee.

Eiiii, see auto. Esitulede vahel oli mingi hõbedane vapp, esiklaasil Birgit Õigemeele pilt ja katusel koaala ja mingi lind. TAHAAAAAAAAAAAN. No ok, Birgiti pildi võib auto omanik endale jätta. Aa, see pilt on jälle kesklinnas ehk siis me mõtlesime Balti jaamast jälle umbes bussika poole minna. Vahepeal külastasime ka korraks Depeche Mode'i baari. Ühte kahest siis.

Birgit lähemalt.

Koaala ja linnuke.

Pühendusega Marjanale. Mingi järjekordse kösitööpoe vaateaknal. Maksab midagi alla neljasaja vist.

Bussika poole kõndisime me selle eesmärgiga, et seal kuskil olid mingid statoilid. Kell viis me ühte neist külastasimegi. Seal oli sooeeeeeeeeeeee. Ja ei sadanuuuuudddd. Ja oli soeeeeeeee. Ostsin kohvi, juua ja frankfurteri. Siis läksime lähedalasuvasse bussipaviljoni, kus ma tundsin, et olen taevas, sest mul oli enam-vähem kuuuum kohvitass käte vahel. Nii me istusime seal külmal metallpingil mõnda aega, kuulasime muusikat ja olime niisama. Üritasime võimalikult kaua ilma järjekordse statoilikülastuseta vastu pidada. Pidasime lausa tund aega vastu seal. Siis ostsime uue frankfurteri ja kakao. Kakao oli nii hea, et see sai suht kohe otsa. Ostsin siis teee. Paraku ma ei pannud tähele, et kuum vesi tuleb veits teisest mulgust, ehk siis ma lasin umbes kolmandikul veel niisama ära sorideda. Sõin aeglaselt oma vorsti, sinepit ja saia ja varsti hakkasimegi Ülemiste poole liikuma. Ronnnng, jeee. Rahvast oli palju, seega pikali heita ei saanud. A kunagi läks meie naabrionu ära ja siis saime veits tududa. Enne kümmet jõudsime Tartusse ja läksime.... magama. Ja vot selline oligi mingi nummi reis Tallinna ja tagasi.

omg, ma pole kaks päeva oma arvutit lahti teinud. näedsa, mida laiskus koostöös uuue ja fääääntsi telefoniga teha võivad. hetkel olen küll korraks arvutis, aga mitte enda omas. minu tupsuke vedeleks veel eilsest hommikust kotis, kui mul täna millalgi kotti vaja olnud poleks.

eniveis. midagi ma teinud pole vist. aa, tudengipäevad olid. öölaulupeost ma vist midagi mainisin. hm. aa, millalgi käisime kolmekesi ajaloomuuseumis tsärki värvimas. ööm. kunagi käisin miljon tundi pirol istumas. tahtsin minna tudengilaadale, aga ei viiiitsinud. eile käisin muidugi zetode kontserdil. täna nägin viis sekundit paadirallit. ja need olidki vist mu tudengipäevad.

1. mail käisin talgutel. kuna mõttetegevus pole minu rida, siis talguteks oli hoopis see, et emm helistas ja kamandas mu maale puid tassima.

homme siis jälle rõõmsalt kooliii, jeee. kahjuks või õnneks jääb küll mõmmiloeng ära, ta olevat nimelt haige. ja teisipäev…. brrrr.

rohkem polegi vist midagi öelda.

Kodu on seal, kus on wifi

Kool on nii üle visanud. Kohustusi on niiiiii palju kuhjunud ja ma ei mõtlegi neid kaelast ära saada. Ja iga nädal tuleb miljon uut juurde. Masendav olukord. Homme tuleb vist hakata referaati tegema. Tegelikult tahaks nädalaks ajaks teki alla pugeda.

Käisin ämma sünnipäeval. Lõpukingad volkahtedega. Seitse villi hiljem olen nüüd kodus. Jalavann jäi ka põhimõtteliselt tegemata, kuna AIA oli.Vähemalt saime lohutuseks palju kooki kaasa.

Ja mis asi on, et mul tuleb viimasel ajal juba 11 ajal õhtul sajaga uni peale. Ja kui teinepool tahab veel telekast mingit asja vaadata, siis ma jään lihtsalt tugitooli magama ja nikastan seal kaela ära. Samas, mingi päev ma ärkasin vabatahtlikult üheksa kandis üles…. aga see erandlik päev oli ammu. Kell on 23.20 ja ma tahaksi tegelikult magama minna. Homme tuleb niikuinii sajaga asjalik olla (haa haa haa), läheme raamatukokku referaati tegema. Nii naljakas… harjumatu on teha referaati varem kui õhtul enne tähtaega. Aga Ellenit teades tuleb mul sellelga küll palllju rohkem vaeva näha, et ikka mõttekriipsu asemel poleks sidekriipsu, et taandrida poleks tabulaatoriga tehtud ja muu selline. Pluss siis veel sisu. Oo, ja viitamine, jee. Ah, sureks juba lihtsalt, ära, hüvasti.

natuke eilsest päevast

tegelikult on praegu väga huvitav trükkida, sest nähtav klaviatuur on see ‘vale’, aga ma trükin ikkagi qwerty oma. oeh, segane. ehk siis. noh, ma trükin praegu siin tavaliselt, nagu ikka, kui sul on normaalne klaviatuur. aga kui ma juhuslikult oma klaviatuuri vaatan, siis on seal endiselt tähed segamini. aga õnneks olen ma suhteliselt palju trükkimist harjutada saanud oma elukese jooksul, niisiis saan ma siin suht normaalsel kiirusel trükkida. ja kusjuures ei tulegi eriti palju vigu sisse, jeiii.

aa, eilsest päevast siis. magama sain pärast kolme (šoppasin arvuteid…), äratus oli 8.20, ajee. pakkisin siis ilusasti asjad ära. siis võis kell juba kolmveerand kaheksa olla (emme oli öeldnud, et kaheksa on väljasõit). guess what, emmeissi polnud veel jalgu alla saanudki. muide, mingite võõrkeelsete asjade trükkimine on siin nummi. no neid ma ei ole ju miljoneid kordi trükkinud. niiet kui mul oli vaja trükkida sõna ‘guess’, siis ma korraks käin toppama ja mõtlesin, et nii, kus see g nüüd on. siis mõtlesin, et g on sees sõnas ‘aga’ ja hakkasin mõtlema, kuidas ma seda sõna siin trükiks. nii ma ta kätte saingi. aa, eilne päev siis. varsti selgus kaks asja: 1) me ei saa kohe kindlasti kell kaheksa välja ja 2) issi tuleb ka kaasa. muidu oli mul selline mõte, et lähen emmega eile linna ja tulen issiga kunagi tagasi, too nimelt oli öelnud, et tahab veel uue aasta sees meile teleka osta. no üllatus-üllatus, ta tuli meiega kaasa. nüüd ma ei teagi, mida teha. ma poleks muide üldse õnnetu, kui ma vana-aastaõhtuks linna jääks. värk on lihtsalt selles, et ,mul on paar peaaegu elulise väärtusega asja maal. näiteks üks teatud vana pann arvuti. ok see tähendab lihtsalt seda, et ma ei saaks emmessennis istuda ja ma ei saaks oma fäncidest kõllidest oma muusikat kuulata. muid asju saan ma siin arvutis ka teha. veel jäi maha natuke riideid, aga nad ei ole vist eriti tähtsad. ungari keele õpik… a teoorias on mul seda vaja alles veebruaris, niiet bäga hull pole. ja siis jäi maha üks pilt, huha. kommid on suva. aa, akulaadija ka. hm. tegelt mul on vaja niikuinii  u 10. jaanuari kandis maale jõuda, niiet äkki saan nad siis sealt ka ära tuua. lalalalaa

oeh, ma kaldun ikka pidevalt teemast kõrvale. sõitma hakkasime umbes pool kümme, sest emme suutis autos veel ühe vaarikakompotipurgi ära lõhkuda. tartus võtsime vanaema peale. käisime korra kaupsis, sain natuke süüüaaaaa. ja siis korterisse. jeiii. mõne aja pärast mõtlesin, et lähen ostan r-kioskist endale paar talongi. aga tooooo muidugi ei olnud avatud. grr. siis kõllasin kadrile ja saimegi kaheks minutiks kokku. siis bussiga raadile. tagasi jõudsin sealt enne üheksat. üheteistkümneks konsale (vennaskond, the flowers of romance, plixid, mitte sellises järjestuses, mai viitsi ümber trükkida lihtsalt). lilled olid ok. siis tulid plixid. mõtlesin, et wtf, mingid krdi 13aastased tšikid ronivad lavale. ja ongi nii. kitarrist oli ainus meha. ja nende laulud….. issssssssand jumal. neid ma vist kirjeldada ei suudagi. laulda nad muidugi ka ei osanud. aga see oli nii.. naljakas! ma suurema osa esimesest laulust lihtsalt naersingi. ja nagu. saal oli täis mingeid punkareid, metalliste jne. sinna ei saa alaealised sissegi. ja siis on laval mingid tiiinekad tšikid ka KÕIK ELASID NEILE KAASA! see oli uskumatu. ja siis tuli üks laul,hahaa. selle pärisnimi on vist ’seal mind ootab pimpa’, aga publik ristis selle kohe ümber vannilauluks. ma kirjutan siia natuke sõnu, äkki saan video ka kunagi üles. igatahes: mina lähen vanni, nanana, mina lähen vanni, nanana, mina lähen vanni, nanana, võtan seebi kaasa. mina sean end korda, nanana, mina sean end korda, nanana, mina sean end korda, nanana, kammin juuksed ära. mina panen riide, nanana,mina panen riide, nanana, mina panen riide, nanana, tõmban sokid jalga. mina lähen koridori, nanana, mina lähen koridori, nanana, mina lähen koridori, nanana, seal mind ootab pimpa. siis oli mingi tilulilu ja siis kordas seda uuesti. aa ja kuskil oli see asi ka. mäletate veel seda asja nagu ‘hull õun’ ja siis see limpa räppis seal midagi<? vot nood tšikid ka räppisid seal. see tekst ei anna üldse seda laulu ja meeleolu edasi, ma tean. aga tšikid esitasid mõned lood ja siis saigi vist nende repertuaar otsa. rahvas hakkas hõikama: vannulaulu! vannulaulu! aga tšikid mängisid veel korra oma esimest lugu. pärast seda karjus pool rahvast: vannilaulu! vannilaulu! teine osa aga laulis: mina lähen vanni, nanana, mina lähen vanni, nanana. tšikid tegelt juba peaaegu ronisid oma asjadega minema, aga siis halastasid meile ja tegidki seda veel ühe korra. kuna sõnad on suhteliselt lihtsad, said kõik juba kaasa ka laulda. ja selle laulu mõju:

1) pärast kui vennaskond esines, siis neilt nõuti ka vannilaulu

2) pärast plixxe võis kõikjal kuulda vannilaulu laulmist.

3) ühes nurgas oli mingi seltskond, kes suurema osa õhtust laulsid: villu teeb suitsu, nanana, villu teeb suitsu, nanana, villu teeb suitsu, nanana, teeb suitsu ära. mina joon end purju, nanana, mina joon end purju, nanana, mina joon end purju, nanana, lähen käpuli koju.

hull õhtu oli.

maal=arvutis

jess, saan oma nädala arvutilaksu kätte.

teisipäev: nutt ja hala. arvuti läks ju katki. aa, mingiteks kontrolltöödeks üritasin ka õppida, väga ei õnnestunud (sain oma elu esimese D. küll plussiga, aga siiski)

kolmapäev. kontrolltööd. aa, ämm kah. veel nuttu ja hala arvuti pärast, samuti pooletunnine jalgsimatk maja taga (st edasi-tagasi, edasi-tagasi).

neljapäev. EMAPLAADI VAHETUS?? EIIIIIII ehk arvuti diagnostikasse. kardan. aa, mu juuksed said toonitud. prillid sain ka kätte (nendest kirjutan kunagi pikemalt). õhtul oli rets ristimine, see oli nummi. keskseks tegelaseks oli vana hea lauakas. enivei, õssiga ikka iga päev vastu tagumikku ei saa. veel rohkem õhtul oli üritus jõudnud oma otsaga claab talllinnnna. seal ma sain endale nummi kõrre, mille imetav ots meenutab vägagi ühte meessuguorganit. aa ja parim hetk oli muidugi see, kuidas mina ja veel üks vip-tsoonist normaaltsooni suundusime ja siis väljapääsu ei leidnud ja mingilt küsima pidime. tüüp kindlasti ei pidanud meid imelikeks, äkää.

reede. kaheksaks kooli eesti keelde. viimane!! järgmises loengus vaatasime filmi, mul õnnestus ka magada. semiootika järjekordselt skippisime, koju tuttu, sööma ja igasugu vahvaid asju tegema, seejärel oli kiire asjade pakkimine ja linnaliiniga bussikasse vuramine. väike bussisõit, kus u pool tundi istus mu kõrval meha, kes õlut jõi. MA VIHKAN ÕLUT. keegi polnud mulle vastu ka tulnud ja õhtusöögi ajal tegid mu vanemad mulle selgeks, et ma pean võiksin stippi saada.

laupäev. külm on. tšillisin arvutis. külm on. üritasin eesti keele vigade parandust teha. külm on. üritasin lugeda. külm on. kaanetasin mustmiljon purki kinni. külm on ja käed on valusad!

Egolaks

Kui ma tahan, et ego mõnusa tõuke ülespoole saaks, pean ma lihtsalt selga panema oma punase seeliku, mustad sukad, mustad saapad ja musta mantli. Ja siis muidugi ratta selga ronima (kus mõningate liigutuste tõttu seelik (mis on muidu põlvini) umbes poolde säärde jookseb). Kuskil supilinna kandis tulid vastu kaks meha. Vaatsid mind ja AUSÕNA üks ütles: ‘issand, kui ilus’. Ja kuskil Raadil kesköö kandis sõitis mööda mingi kabrioletikas ja siis usaldusäärne allikas ütles, et tagaistmel mingi nokamütsiga tüüp olevat mind vahtinud. Hihiiii :D:D Aa, tegelt oli üks juhtum veel. Ka suht öösel. Hängisin parasjagu ühe maja ees. Näen, et kaugelt tuleb mingi tüüp. Muudkui lähemale ja lähemale. Sama maja juurde. Ronis minitrepist üles ja otsis võtme välja. Ma olin suht sealsamas. Igatahes, tüüp vaatas mind suht pikalt ja naeratas. Ja siis küsis midagi, et kas ma ei saa sisse vms. Ütlesin, et eiei, ma ei tahagi sisse saada. Aga see tema pilk… Muahhahhaa.

Nii et päris huitav päev on olnud Hommikul käisime diivaneid istumas, homme võiks tolmuimeja saada :/ Ainult et selle transportimisega linna ühest linna otsast teise hakkab nalja saama, kuna liikumisvahenditeks on rattad.

vastan – ei tea

Eilne päev kui minu (viimane!!!!!) sünksarparty oli kõige failim fail ever.

Ent eilne päev kui kellegi teise sünkar oli v. tore.

Tänane päev.. eks näis. Natuke kardan, aga kui ma endale 200eeguse emmpeekolmeka saan, siis ma vist õhtul nii õnnetu ei oleks

tuleviqs keegi meid ei mäleta

käisime Trehvis, Kurjam & Pööloy Gläänz. ei jäänud väga rahule, kuna see seltskond, kes seal oli, kergelt sakkis. ja ma olin väsinud. kell on hetkel veerand kaks (öösel muidugi) ja lähengi kohe varsti magama ära. ausõna, kui järgmine konsa, kuhu ma lähen, ka selliste jõmmidega on, siis mina enam mitu aastat oma toast ei välju.

ööd.

illu-illu-illukas

elasin illuka üle, vist. kui veab, räägin homme lähemalt.