Eile sain oma ungari keele arvestuse kätte. Kas see tähendab nüüd, et mul on eelpoolmainitud keelest poolteist kuud puhkust? Muidugi mitte. Täna hakkasin vabatahtlikult õppima. Mida? Loomulikult ungari keelt.
Venna toast leidsin raamatu nagu “Kuidas elad, Ann?”, mis mul teatavasti laste-ja noortekirjanduse raames kohustuslik on. Mõtlesin ta siis läbi lugeda juba, kui ta nii ilusasti mu ette sattus.
Tegelikult on nii põrgulikult külm.. ja ma peaksin hoopis Tartus olema.. :/
Vahepeal hakkas tunduma, et olen lootusetu – lükkan absoluutselt kõik kohustused jaanuarikuusse (sest see on kaugel ja siis on mul kõvasti aega. mhmh). Nüüd olen end lõpuks isegi hästi natuke kätte võtnud. Vormiõpetuse eksami tegin ära (iseasi kas sooritatud saab), jaapani keele kontrolltöödest on veel viimane teha jäänud ja ungari keele arvestuse teen neljapäeval ära.
Öösel hakkas siis taas ainetele registreerumise trall pihta. Olin tunnistajaks, kuidas juurakas minutipealt 00.00 ÕISi ronis ja kuidas too juba koomas oli. Läks ainult tund aega, et osadele ainetele regatud saada.
Endal on mul õnneks vähem kui 200 kursakat, seega ma ootasin regamisega enam-vähem hommikuni. Ja nagu näha, on lisaasta vist tulemas. Sest ma ei tea ikka veel, kas võtta eesti keel kõrvalerialaks või mitte. Nagu võiks ja peaks, sest ungarivärk mulle vaevalt kunagi riisihelveste jaoks raha sisse tooma hakkab. Samas olen ma eesti keeles tegelikult lootusetu ja kui ma peaks kõik eesti keele mooduli ained võtma, hakkaksin ma äkki seda veel vihkama ka. Pluss veel see asi, et kuna ma pole siiamaani eesti keele moodulist veel ühtegi ainet võtnud, siis järgmise aasta suveks ei saaks ma neid mingi nipiga võetud, sest niiii palju kattumisi on. Masendav kohe. VÕI, on ka olemas teine variant. Ma lähen lihtsama vastupanu teed ja võtan erialadeks ungari ja soome-ugri (mis on hullllult mõttekas tegelikult, sest nende moodulites on umbes pooled ained samad) ning eesti keelest võtan valikaineid (sest ma pole ikka veel aru saanud, mis ained lähevad selle alla ja mis mitte).
Oeh.
Vähemalt sai üks teine inimene eile lõpuks oma plaanid paika.
…
…
…
A ma hakkan nüüd huvitava kujuga piparkooke tegema. Höhöhö.
Nummi unerežiim möllab endiselt. Suvel kunagi olid ajad, mil ma olin keskööks nii väsinud, et ei suutnud enam telekast oma seriaale ega filme vaadata, vaid jäin magama. Nüüd jällegi on mu normaalne magamaminekuaeg tavaliselt umbes neli kuni kuus tundi enne äratust. Ja praegu mulle täiesti piisab ka sellest unekogusest, mis on väga tore, sest järgmine nädal tuleb hullumeelne. Mul on esmaspäeva ja teisipäeva peal kaks eksamit, arvestustöö ungari keeles ja jaapani keele töö.
Natuke tähtsat infot ka:
Avastasin täna, et mu kõige suurem kauss (roooooosa) on katki. Enam ei saagi jalavanne teha 
Veel saate teada mu kohta sellist tähtsat teavet, et mulle meeldib täiega pomelot koorida. Just koorida, aga puhastamisel pole ka üldiselt häda (kui mul küüned olemas on). Tavaliselt teen nii, et varustan end oma suuuure roosa kausi, tavalise suurusega kausi ja noaga ning panen mingi filmi mängima. Ja muudkui mässan.
Läksin täna ungari keelde ja.. olin seal lisaks ungarlasest õpetajale muidugi ainuke. Alguses olin üsnagi paanikas, sest mul on temast arusaamisega raskusi, kuid kõige hullem polnudki ja tegelikult oli tore tund.
Mul käivad muide päkapikud ka. Nad on selles mõttes toredad, et kui mul nt kell neli hommikul kommiisu tuleb, siis ma saan neid natuke.. mõjutada. Ja siis tuuakse hommid varem kohale.
Olen tõsine moosisöödik. Sain maalt purgi mustsõstra-vaarikamoosi. Järgmiseks päevaks sõime selle ära.
Tegelikult peaksin ma lõpetama, sest vähem kui kuue tunni pärast on mul rootsi keeles ettekanne ja ma pean selleks valmistuma. Ja kunagi tuleb veel morfo õppimiseni ka jõuda.
Umbes eilsest alates on mul harukordne võimalus tutvuda ühe reaalkalduvusega kursuse raames tehtud referaatidega. Sirvisin eile paari ja ma ei suutnud otsustada, kas saada südar või lihtsalt naerda. Täisjoondusest pole keegi kuulnud ja tiitellehe kujundus oli ikka täitsa metsas. Normaalne reavahe oli ka haruldus. Kuid see-eest olid mitmed pannud teksti vahele vaimukaid pilte ja üks suutis oma referaadis, mis oli Bluetoothist, rääkida ka sellest, kuidas ta suvel kuskil maal reisil käis. Mitte sissejuhatuses, vaid ikka sisus. No täitsa lõpp.
Ma ei väidagi, et ma oskan ise 100% korrektse referaadi vormistada, aga… mismõtttttes nagu?! Mõned algteadmised võiks ju ikka inimestel olla.
Naljakas, juba teist päeva õpin (enda kohta) üsna tõsiselt. Mulle hakkab see nii veel varsti meeldimagi.
Homme tuleb kolm keskmisest natuke hullemat asja üle elada ja ongi viikend käes!! Mida ma umbes alates pühapäeva ööst vastu esmaspäeva oodanud olen. Nv plaanid: koristamine, H&K sünnipäev, lugemine ja äkki isegi mõne pereliikme nägemine. Muide, ma näen oma vanaema ka tihedamini kui oma ema. Ometi elab ta tunduvalt kaugemal.
Ungarikeelse cv sain ka valmis. Oh, ma olen täna ikka nii tubli olnud. Kui vormiõpetuse kt muidugi välja arvata.
Käisin eile raamatukogus. Võtsin sealt muuseas raamatu “The Languages of the World” ja hollandi keele õpiku. Ja siis osa õhtust lihtsalt lugesin seda esimest. Lihtsalt niii huvitav on! Häirima jäi ainult see, et põhiliselt räägiti iga keele juures tema päritolust ja rääkijate arvust, kuigi võiks olla ka keele enda kohta natuke rohkem. Aga: muretsemiseks pole mul põhjust, raamatukogus oli sama pealkirjaga paksem versioon ka, seal on äkki kirjas, mitu käänet kus on jne, mis mind väga huvitaks. Aga ega eilne õhtu siiski raisku ei läinud. Sain muuseas teada, et ungari keelt on võõramaalastel väga raske õppida, et leedu keelel on ühiseid jooni sanskriti keelega, et kuigi eskimo keelt räägitakse nii Kanadas, Gröönimaal kui ka Euraasias, on sellel vaid kaks dialekti.. ja palju muud.
Teisi asju ka. Mul on uus Kubuntu, seega ka uus KDE. Mis on jobukakk!! Õnneks pooled asjad teeb korda restart, 40% asju tuleb ise väga kaua kruttida ja 10%-ga on üldse igavene jama. Aga välja näeb kenam (loe: edevam) ja mõned probleemid, mis mul vana Kubuntuga olid, on nüüd jäänudki sinna.
Mul on homme kolm kontrolltööd. Kui ma nendega hakkama saan, siis võin küll ennast õnnitleda.
Eile oli korraks päikest näha!!! Täna oli ka mõned minutid tagasi tunne, et äkki siiski… aga ei, vist mitte. Emme tuli pühapäeval Kreekast tagasi – päike, päike, 20 kraadi sooja ja päike.
Nüüd pessu ja siis õppima.
Täna rootsi keelest tagasi jõudes tuli mingi meeletu nö koduloomise vajadus peale, nagu keegi seda nimetas. Tegelikult tähendas see, et ma tahtsin, et mu kodu – ühikas – oleks hästi puhas ja soe ja mõnus. Nii hakkasingi kell kümme hommikul tolmu võtma ja riiuleid korda tegema. Päris valmis muidugi ei saanud, aga vähemalt tegin oma tšikiriiuli (kreemid ja muud värgid, mida ma kasutan kolm korda aastas) korda. Pärast lugesin kõvasti raamatut oma mmmugavas tugitoolis (kuidas ma sain seda kunagi ainult riiete hoidmiseks kasutada??). Natuke õppisin japsi. Ja oma lemmiksugulase vanaemalt sain nämmnämmnämmkotlette. Mis ma nüüd siis kõik nahka pistsin. Plooomimooosi sain kaaa. Elu on ilus.
Tegelikult mitte, sest ma pean vist homme hommikul kell 8 folkloristikasse minema, et võimaluse korral end ekskursioonile regada. Mis tuletab mulle meelde, et ma peaksin hakkama kõvasti rahvaluulet lugema, et T. Jaagole siis paar lehekülge ‘oma rahvaluule-elamusest’ kirjutada. Sest praktikaajad magasin ma muidugi maha.
Aga kõigest hoolimata on elu ilus.
Kas ma ikka mainisin, et elu on ilus?
Pikk ja väsitav koolipäev. Ja emotsionaalselt ka natuke kahtlane. Olen täna end ikka mitu korda ogaraks vihastanud. No mõned inimesed ajavad lihtsalt nii kopsu üle maksa, et ei ole võimalik. Nüüdseks olen natuke rahunenud ja ei vaatagi tulevikku nii mustades toonides. Vist.
Eilne õhtu oli ka emotsionaalselt väga huvitav, aga pigem ikka positiivne. Jääb ikka eluks ajaks meelde, huha. Egas iga päev pole pidupäev.
Tervis on kahtlane. Mingipäev oli siis kerge palavik, nohundused ja asjad on alles ja mingi müstiline tripper on ka veel tekkinud. Arstile minek ühesõnaga. Hah, ongi nüüd vabandus, miks ma inimestest eemale hoidma pean, olemas. Praegusesse suhtlusplaani mahuvad 2 inimest päriselus, 1 suuremalt jaolt virtuaalselt ja üks viftivifti. Ülejäänud on lihtsalt üleliigsed, mul pole ei aega ega tahtmist, tõesti.
Vahepeal olin natuke haige, isegi 37.1 palavikku oli. Maale seetõttu ei jõudnud ja nii saingi nautida Narva89 nädalalõpuvõlusid. Keegi otsis Kertut, keegi asutas uue korporatsiooni ja tuletõrjealarm käivitub siin liiga tihti. Aga mulle meeldib.
Täna avanes mul võimalus Pangodi kalarestoranis õgada, võtsin muidugi heeeringat, nämm. Ühed soolaleivalied käisid ka, mistõttu on mul nüüd eluks ajaks (loe: kaheks päevaks) magusavarud olemas.
Raamatukogus unustasin käia. Kolmapäeval rootsi keele õp ütles, et meil võiksid esmaspäevaks õpikud laenutatud olla, mul läks see täitsa meelest.
Osad loengud on nüüd siis juba ära olnud. Praeguse seisuga jagunevad nad kaheks: ained, mida ma paanilselt kardan, või siis need, mida ma täiega ootan. Ilmselt tuleb kolmas rühm ka, kuhu saab kuuluma nt folkloristika.
Ja ongi kõik öeldud.
1. ‘Igen’ hääldub rootsi keeles [ijänn] ja tähendab ‘jälle’. Ungari keeles on ta aga [igän] ja tähendus ‘jah’.
2. Ungari keeles hääldub s nagu šaa, rootsi keeles on s nagu s ikka. Muidugi kombinatsioonis rs on kupatus [šš].
3. Ungari keeles hääldub e [ää] ja é [ee], rootsi keeles e [ee] ja kombinatsioonis er [är]
Ja kokkuvõtteks võin öelda seda, et ma olen praeguseks õppinud rootsi ja ungari keelt umbes sama kaua. Rootsi keelt umbes 3 aastat tagasi ja tunduvalt vähem intensiivsemalt kui ungari keelt. Ja ikkagi oskan ma rootsi keelt rohkem kui ungari keelt. Esm&kolm on mul rootsi ja teis&nelj ungari keel.Ehk siis iga hommik ungari keelde minnes kummitab mul eelmisest päevast peas rootsi keel. Kui muidu pole mul ühelt keelelt teisele lülitumisega väga raskusi olnud, siis nüüd hakkab küll nalja saama..
