Poole kaheksast üleval olla pole naljaasi ja seepärast lähme me J-iga varsti kollektiivsele lõunauinakule. Hahaha, täna on nii vahva päev olnud.

Have what you want, your way’s always the best way

Tumblr on vallutatud – tegin sinna paar päeva tagasi konto. Olengi nüüd seal märkimisväärselt aktiivsem postitaja. Nüüd tuli taaskord pähe üks asi, mida maailmaga jagada tahaks, ent sellega kaasnes ka juba dilemma: millisesse portaali ma selle üles riputama peaks? Otsustasin vist siiski blogi kasuks, nagu sa ka näha võid.

Ja öelda tahtsin ma seda, et on nii tore, kui sulle helistab keegi lihtsalt selleks, et sinuga rääkida, kuna pole seda ammu teinud.

Keegi mulle tasuta oma vana (aga gepsuga [GPS noh]) telefoni ei taha ära kinkida? On juba kaks asja olemas, mida ma tahaks väga teha, aga jääb gepsu puudumisel ära. Ühel juhul saan ma ju tegelikult ka gmapsi kasutada, aga laupäev näitas, et kaardilt teekonna meeldejätmine ei ole just kõige kindlam viis kiiresti võõrasse kohta jõudmiseks.

Üksikute eranditega mööduvad mu päevad vegeteerides – vaatan seepe ja lakke, vahel sõidan rattaga ja teen kulinaariaalaseid katsetusi. Ei suuda praegu otsusele jõuda, kumb on hullem – praegune päevade möödasaatmine või tööpäev algusega 4.30. Mõlemad on väga kurnavad ja tüütud. Ma ei saa enam korralikult magada ka! Kui ma N-T maal olin, siis no seal ei saanud üldse. Läksin näiteks kell kolm öösel magama ja olin väsinud, kuid und ei tulnud. Seal oli muidugi palju faktoreid, mis mu tudu mõjutasid. Aga linnas on mul megapehme voodi ja minu kallis hea tupsununnu padi! Ja siin ei ole külm. Sääski peaaegu et polegi. Olen proovinud magada vähe (5-6 tundi) kuni palju (10 tundi, tund aega üleval, 2,5 tundi veel magamist) ja miski ei tööta. Magan halvasti ja päeval olen väsinud. Ja kuna mu päeevad on täis vedelemist ja midagi mind ees ei oota, siis tõesi lähengi vahepeal veidi pärast ärkamist uuesti magama. Sest midagi paremat ju ka teha pole.

 

Maa ja ilm.

Tegelikult räägin siiski ainult ilmast. Või siis tööst ja ilmast, aga need ongi minu puhul teineteisega väga tihedalt seotud.

Ilmselt keegi enam ei mäleta, aga kui ma kaks aastat tagasi täpselt sama tööd tegin, siis vaatasin iga õhtu ilm.ee-st, kas hommikul sajab või ei. Ja üsna kogu aeg ennustas portaal mulle täpselt vastupidist. Nüüd on mul siis vaja jälle ilmaennustustega tutvuda. Põhiliselt seepärast, kas sajab, aga ka temperatuuri pärast (eriti viimasel ajal). Nüüd olen ma targem ja vaatan ilma kohta kolmelt lehelt ja siis panen ise mingi prognoosi kokku. lehekülgedeks on ilm.ee, ilmajaam.ee ning weather.com. Ilm.ee ütles täna umbes 4 ajal hommikul (kui väljas oli 21 kraadi), et kell 6 on Tartu kandis 27 soojakraadi. Ehmatasin täiega ära ja mõtlesin, kuidas küll täna tööl ellu jääda. Aga siis vaatasin üle ka teised ilmaleheküljed, need lubasid kella 6ks ainult 22kraadist soojust. Ja kui ma umbes kella seitsmeks koju jõudsin, oli minu jaoks kõige usaldusväärsemate andmete järgi väljas 22 kraadi sooja. Kuidas saab 5 kraadi mööda panna?? Niigi ilm.ee ja ilmajaam.ee näitavad väga suurte ajavahede temperatuure, ilmajaam. ee sammuks on lausa 6 tundi. Weather.com näitab küll iga tunni kohta, aga… ta paneb sademed valesti. Õnneks on see ‘valesti’ olnud siiamaani hästi, sest kui siin eelmisel nädalal need vihmakesed olid, siis ta näitas tibutamist siis, kui vihma polnud. Ja tugevat vihma siis, kui tibutas. Et vähemalt ei ennusta saju korral kuiva ilma, nagu mõni teine.

Kui hakkasid selle suve esimesed soojemad ilmad tulema, siis alguses oli kõik väga tore. Sain umbes aru, et 21 kraadi on viimane piir, mil mul veel üsna ok olla on. Aga nagu näha, harjub inimene kõigega. Ükspäev uurisin temperatuuri kohta ja mulle vastati: “Ah, väljas on üsna mõnus jahe, ainult 21 kraadi.” Ja oli tõesti mõnus jahe. Praegu on minu jaoks 24 ka juba normaalne  Ja ma olen vana kuumapelgur ise.

Mul on või oli siin vahepeal unerežiim täiega sassis. Öösel ei maganud, hommikul tööle ja siis kuskil 8-11 magama, 16-21 üles. See oli natuke masendav tegelikult… ärkad üles ja vaatad – oo, õhtu on käes ja ma pole täna mitte midagi peale paari tunni töö teinud. Aga nagu ma eile avastasin, oli päeva mahamagamisel pluss ka: suurema palavuse ülemagamine. Ometi ei kaalu see vist ikkagi päeva raiskuminemist üles.

Töö. Olen juba osavamaks muutunud ja enam pole tööpäevad nii masendavad. Nummisid asju juhtub muidugi endiselt, aga vähemalt pole nüüd enam kõiges mina süüdi. Näiteks on nii tore see, kui inimesed lähevad nädalaks kuhugile suvitama ja siis pean mina neile kogu nädala lehed mingi väga kavala nipiga postkasti mahutama. Ning lukud armastavad ka mind endiselt. Ühe maja bossid otsustasid näiteks majal lukud ära vahetada, see toimus ilmselt reedel kunagi. Kas ma sain laupäeval sinna sisse või jaa? Helistasin tööle, lubati sellega tegeleda. Tänaseks mul uusi võtmeid või koode igatahes polnud. Õnneks oli üke trepikoja uks lahti, sain sinna laupäevased ja tänased lehed ära panna. Mõtlesin, et teoorias peaksid kaks trepikoda ju kuidagi keldri laudu ka ühenduses olema ja läksin alla üritama. Muidugi olid uksed kinni. No egas midagi, jäid jälle oma lehtedest ilma.

Mõtlesin täna, et hakkan toredatest asjadest oma übervõimsa telefonikaameraga pilte ka tegema. Sest vahepeal satub ikka midagi toredat mu ette. Täna tegin ka kaks pilti, kunagi hiljem panen nad blogisse ka.

Siis hakkavad mul tööl juba nö “tuttavad” tekkima, kes alati minuga natuke rääkida tahavad. Mitte halvas mõttes siis, vähemalt suurem osa neist.

Jalka sai läbi. Mu elu on nüüd nii tühi, yksinäinen ja onneton. Vähemalt valiti Diego turniiri parimaks mängijaks. Mida MM mulle andis? Uue lemmikmängija, uue lemmikkommentaatori, kummitava jääva laulu, palju häid mälestusi. Kaks aastat EM-ini… :/

Ja nüüd lihtsalt killukesi, millest pikemalt kirjutada ei viitsi ja pole mõtet ka: tegin jäätist, rohkem ja vähem vanad tuttavad on ühendust võtma hakanud, Helsingist tuli pakkumine 400eurose üüriga ühikasse (tänan, ei), olen 2-3 kilo alla võtt, ühikas on prussakaid täis ja mul on praeguse kuumaga oma juusest täiega villand.

Oo, mu vaba päev, miks pead sa küll lõppema?

Eile oli lapsevanem öelnud, et ta hakkab u 9 ajal linna tulema, natuke ajab enda asju ja siis helistab mulle. Panin omale poole üheteistkümneks äratuse. Ärkasin, sõin, käisin Farmville’is, vaatasin seepi ja koristasin. Ja kell 12 helistas ema ja teatas, et nad hakkavad lõpuks linna tulema. Lõpuks. Sest tal oli telefon kadunud olnud ja siis nad otsisid seda. See tähendas, et ma sain veel kaks osa seepi vaadata. Lõpuks olid nad siin (“nad” ehk isa ja vend olid ka otsustanud kaasa tulla). Niipalju siis emaga kahekesi poodlemisest). Kõigepealt käisime ühes väga masendavas  šopingkohas, kus oli väga kohutav olla. Ema kogu aeg küsis, kas ma leidsin omale midagi, aga ma tõesti ei suutnud seal riideid vaadata. Õnneks saime sealt lausa kolmveerand tunni pärast tulema. Siis käisin korra hullumajas. Ja lõpus Lõunakas, kust sain omale seeliku, pluusi, papud ja kingad. Oleks veel ühte pluusi tahtnud (ostetud pluusi musta varianti), aga suve puhul ei ole ema nõus mulle musta värvi riideid ostma. Pärast käisime veel Selveris, sain sealt ka omale vajalikku kraami. Ja oligi kõik. Õhtul sain kõvastu sunduinakuid teha, mis tähendab, et kui nüüd on kell 21.53, siis järgmine tudu tuleb vist alles pärast tööd. Jep, homme jälle tööle. Oeh.

Disko pole oluline, perepunk on põhiline

Täna sai ühel kogupere “punk”kontserdil käidud. Kui kuulsin, et siuke üritus on, oli plaanis minna. Täna õhtul aga otsustasin, et unevõla tagasimagamine meeldiks mulle rohkem. Paraku ei lähe asjad mitte alati nii, nagu tahad. Ehk siis ma lõpetasin ikkagi kontserdil.

Üritus ise oli siis selline, et laval olid Raud, Saller ja paar bändiliiget, lauldi laulukesi ja erikülalised käisid ka: Volmer, Volkonski, Trubetsky ja Villu. Rahvast oli täitsa palju, sellest pool lava ees. Lastest kuni vanainimesteni välja. Kontsert oli siuke.. tavaline. Ma olen vist liiga palju “päris” kontsertidel käinud juba, et mulle ei paku enam need laululava kontserdid pinget. Mehed üritasid muidugi rahvale meeldida, mainides sõnu seks ja perse, mis siis alati kõva naeru ja juubelduse esile kutsusid. Mis mulle aga meeldisid, olid sissejuhatavad tekstid. Kuidas keegi kellegagi tutvus, kellel millal esimene mingi kogemus oli jne. + üks asi veel – lisalugu. Vot see meeldis. Tüübid tulid tagasi, hakkasid vaikselt ja rahulikult kitarri mängima.. rääkisid juurde, et igal inimesel on kindlasti mingi oma lugu, mis on neile olulistel hetkedel mänginud… ja siis varsti kasvas vaiksest, rahulikust ja ilusast kitarrimängimisest välja “Anarchy in the UK”, mida nad tegid päris huvitavalt.

ARRRR, PRUSSAKAATTACK OLI JUST. Nõmedad elukad…

Oeh, lähen tuttu ära, kahe tunni pärast vaja ärgata ja tööle minna. homme on töölepingu sõlmimine ka. Selleks tuleks vist kaelalt ja mujalt juuksevärv maha saada. On kellelgi mõtteid, kuidas seda efektiivselt teha?

Mu viimaste päevade unerežiim (kindlaid uneaegasid pole, kui tunnen, et olen megaväsinud, magan 0,5-3 tundi, siis jälle üles ja asjatama jne) hakkab ammenduma, kuna ma lihtsalt enam ei jõua. Ma ei teagi, mitmes päev mul seda läheb. Kolmas? Igatahes on mul kahe tunni pärast eksam, ma olen üsna õppimata ja megaväsinud. Kohutavalt suur kiusatus on minemata jätta, kuna niikuinii saan selle raamatu, mis mul lugemata on. Niuu…

insomnia

Kell on toredasti pool seitse. Ei, mitte õhtul, hommikul. Ja ma pole veel sõba silmale saanud. A samas, pole ka vist ime, kui arvestada mu viimase aja unerütmi.

Ja oleks ma siis veel ühharis. Ooei. Ma olen hoopis kohas, kus on teisi inimesi ka ja nendega tuleb natuke arvestada, st ma ei saa ringi hüpata ja valjusti muusikat kuulata nt. Et noh, äkki need kaks tegevust toovad und või midagi. Kõike muud olen ma vist juba proovinud. Ja mõned asjaolud ei aita mu uinumisele ka just väga kaasa.

Olin/olen vahepeal natuke haige. Nöha, Kohu ja nende seltsilised, ka minipalavik vist. Nüüd on alles ainult Nohu ja uimane pea.

Olen (lõpuks!) natuke kohustuslikku kirjandust lugema hakanud. “Janu” sain läbi, meeldis. “Tom Sawyer” ka loetud (ee, kui nimekirjas oli “Tom Sawyeri seiklused”, siis selle all mõeldakse onju ainult “Tom Sawyerit”? St et onju “Huckelberry Finn” sinna alla ei lähe? *-*).  Täna aga röövisin ühe heatahtliku inimese raamaturiiulit ja sain sealt kõvasti kohustuslikku lastekirjandust. Õhtul lugesin läbi Hindrey “Lõhkiläinud Kolumatsi”. Päris huvitav asjandus oli. Siuke.. teistsugune. Kahju, et ma seda lapsena lugenud pole, oleks huvitav võrrelda.

Lallallaaa. Und ikka ei ole. Samas, miks ta üldse peaks tulema, kui ma rõõmsalt blogi kirjutan siin.

Isegi unksi õppisin täna. Sõnu st. St sõnakaarte, mis on mul umbes aasta tagasi tehtud. Ehk siis ma ju võiks neid nagu osata, aga omadussõnadega on ikka väga nutused lood. Ja sõnu nagu “pood” ja “kino” ja “elevant” ei ole meil viimasel ajal väga vaja läinud (viimased kolm sõna olid mul siiski meeles, ausõna).

Ja tegelikult on mul peaaegu nädala pärast jaapani keele arvestus ka. Oijummel. Võtsin kanjilehed kaasa täna, et äkki jõuan harjutada, aga ungari keel ja Kolumats olid ahvatlevamad.

Tegelikult ma peaks jaanuari alguses üldse ühele õppejõule kirjutama, et äkkiäkki saaks eksami teha ikkagi kolmandal ehk järeleksami ajal, mida küll välja kuulutatud ei ole. Sest ma jooksen omadega muidu lihtsalt niii ummikusse. A teoorias peaks ju ikka saama kolmandal ajal teha? Loodan igatahes väga.

Juulusöök on suhteliselt otsas. Alles on põhimõtteliselt veel üksainus kaerapärsike. Mandad ja piparkoogid on ka suht otsas. Mingi šokolaad oli veel kuskil.

Ja varsti on aastavahetus, jaaa. Ma olen nii popp, et mind oodatakse lausa kolme kohta. Üks jääb kohe kindlasti ära ja siis jäävadki alles vanematekodu ja sõprade seltskond. Iseenesest eelistan viimast varianti, samas on mingid süümekad juba..

Ja kell saab kohe seitse. Masendav. Ennustan, et uni tuleb umbes siis, kui teised inimesed ärkama hakavad. Ja siis magan mingi kuueni õhtul ja kõik kordub. Peaks kuidagi sellest kahtlasest rütmist välja saama.

Õh, mida ma siin ikka edasi ajan. Postitan ära ja vaatan kava.ee-st, kas multikad käivad juba.

Edusammud!

Lähksin 3-4 tundi varem magama (u kell 3) ja ärkasin seetõttu ka 3-4 tundi varem üles (kell1).

Aga väsimus on ikkagi peal..

Kell on pool viis, mul on vähem kui kolme tunni pärast äratus ja ma pean kindlasti magama, kuna homme pole mul selleks enne õhtut aega JA MUL POLE UND

Är sängen smal eller bred?

Nummi unerežiim möllab endiselt. Suvel kunagi olid ajad, mil ma olin keskööks nii väsinud, et ei suutnud enam telekast oma seriaale ega filme vaadata, vaid jäin magama. Nüüd jällegi on mu normaalne magamaminekuaeg tavaliselt umbes neli kuni kuus tundi enne äratust. Ja praegu mulle täiesti piisab ka sellest unekogusest, mis on väga tore, sest järgmine nädal tuleb hullumeelne. Mul on esmaspäeva ja teisipäeva peal kaks eksamit, arvestustöö ungari keeles ja jaapani keele töö.

Natuke tähtsat infot ka:

Avastasin täna, et mu kõige suurem kauss (roooooosa) on katki. Enam ei saagi jalavanne teha

Veel saate teada mu kohta sellist tähtsat teavet, et mulle meeldib täiega pomelot koorida. Just koorida, aga puhastamisel pole ka üldiselt häda (kui mul küüned olemas on). Tavaliselt teen nii, et varustan end oma suuuure roosa kausi, tavalise suurusega kausi ja noaga ning panen mingi filmi mängima. Ja muudkui mässan.

Läksin täna ungari keelde ja.. olin seal lisaks ungarlasest õpetajale muidugi ainuke. Alguses olin üsnagi paanikas, sest mul on temast arusaamisega raskusi, kuid kõige hullem polnudki ja tegelikult oli tore tund.

Mul käivad muide päkapikud ka. Nad on selles mõttes toredad, et kui mul nt kell neli hommikul kommiisu tuleb, siis ma saan neid natuke.. mõjutada. Ja siis tuuakse hommid varem kohale.

Olen tõsine moosisöödik. Sain maalt purgi mustsõstra-vaarikamoosi. Järgmiseks päevaks sõime selle ära.

Tegelikult peaksin ma lõpetama, sest vähem kui kuue tunni pärast on mul rootsi keeles ettekanne ja ma pean selleks valmistuma. Ja kunagi tuleb veel morfo õppimiseni ka jõuda.