this apt has super cow powers

vot nii nõmedat tööpäeva pole mul küll veel olnud. kõigepealt oli reklaam. siis oli miljon pere ja kodu. ah jaa, mingit hullemat vihma tuli ka. ehk siis mul tuli kaks lehte puudu, üks jäi üle. reklaami paneme hiljem, pere ja kodu jäi ka panemata, sest neid oli liiga palju, et alguses kotti mahtuda. lõpetasime ainult tund aega hiljem kui tavaliselt ja lõpus saime veel ühelt onult riielda ka, et me nii hilja tulime.

aga käisin duši all ja loputasin kõik halvad mõtted (ja mustuse) torustikku ja nüüd on juba päris hea olla.

ps, kellelgi jubedalt üleliigset vihmavarju on? ainult kaheks päevaks oleks vaja, aitäh.

poleks pidanud seda (siia) kirjutama

Tohutult imelik on olla. Tegelikult juba mõnda aega. Põhjused on mulle teada, nendest ma siin rääkima ei hakka. Täna aga.. läks asi veel kahtlasemaks. Nimelt ma ei talu enam seda aega, kui väljas on pime. Seepeale soovitati mul tuli põlema panna, aga ega elektrituli pimedusest parem ka pole. Pool tundi tagasi oli mul uni, nüüd ei suuda enam magama jääda. Niisiis tulingi üles, mässisin end teki sisse, võtsin raamatu, laenatud mõmmi ja arvuti kaissu ning tahtsin midagi kirjutada. Algul mõtlesin midagi väga diipi oma päevikusse kribada, aga pea oli juba tühjaks jooksnud. Ja siia.. noh, siia võin ma kõiksugu sokki kokku ajada.

Hakkasin enne isegi ülikooli ootama. Tahan rutiini. Muidu mulle see värk eriti ei istunud, kuna vajan vaheldust. Aga millalgi sain ma aru, et rutiin ei pruugi alati tüütu olla. Ooei, ma kogesin vägagi toredat rutiini ja ma nautisin sellest iga hetke. Praegu on minu rutiiniks kaos, juba umbes kuu aega. Ilmselt seetõttu, et ma päeva valgema osa maha magan, panebki mind pimedust vihkama. Õnneks saabus kogu see värk alles nüüd, mil töol vaid veel 3 päeva käia on. Ja siis kooli, mida ma küll kardan, aga samas jah, ka juba ootan. Sest need viimasd päevad on jubedad olnud. Mul pole kunagi oma korteris igav, alati on midagi teha, isegi siis oli, kui mul arvutit olemas veel polnud. Nüüd aga.. ma ei suuda pikalt arvutis olla. Ma ei talu enam oma lemmiksarju. Ma ei viitsi ega taha käia oma lemmiksaitidel. Haha, ma olen isegi vähem sööma hakanud! Kuna me siin toitume pidevalt ühtedest ja samadest asjadest, siis praeguseks hetkeks on mul neist kõigist juba villand ka. Läksin täna kööki, sest kõht oli tõesti tühi. Vaatasin ringi. Ei, seda ei taha. Seda ka mitte. Iuu, sellest rääkimata. Ja nii ma päärasingi ringi ja lahkusin köögist. Ainsad asjad, mille suhtes ma veel vastumeelsust ei tunne, on piparmünditee ja leib. Ja nii ma joongi päevas u 3 tassi teed, viil leiba kõrvale. Hommikuti ma pean sööma, muidu ma ei pea tööl vastu. Tavaliselt siis krõbinaid piimaga. Ja noh, mõned kalapulgad päevas on ka menüüs. Ja see on suhteliselt kõik. Ookei, täna jah sõin natuke lutsukomme ka. Ja milline mu toitumine muidu oli???? Ja asi ei ole isegi selles, et ma nüüd ilgelt paanikas või masenduses oma kaalu või keha pärast oleksin, eii. Ma lihtsalt.. ei taha ega suuda enam süüa. Reedeks võiks see üle minna, sest siis lähen oma teise perekonnaga esimest septembrit tähistama (=sööma). Aga ma arvan, et too söök ei koosne käikudest kalapulgad-krõbinad-oaleib ka onju. Ja hetkel olen ma suhteliselt pankrotis ka, nii et normaalsemaid söögiasju eriti nagu osta ei saa ka.

Võiks juba hommik käes olla! Muidu ma õhtuti just mõtlen, et oeeh, aeg võiks hästi aeglaselt minna, sest ei taha tööle minna. Nüüd aga oootan seda, kuigi ilm tuleb raudselt eriti sitt ja meil on kahepeale üks natuke katkine vihmavari. Noh, minul on tegelikult sellest suva, sest vihma ma ei karda. Lehtedest on külll natuke kahju.

perse.

nõme päev. nõõõme päev. sitt päev, vohh.

nagu mõned võib-olla märganud on, on, vähemalt Tartus, ilm küllaltki sitt. sajab umbes.. alates millalgi eilsest, lisaks on veel ülinõme tuul ka. mõni siin loomulikult lootis õhtul, et äkkkkki läheb see kõik hommikuks üle. aga tutkit. no bloody hell, isegi ilma-niki ütles eile, et kui täna kusagile välja minna, tuleb vihmavari kaasa võtta. ma siis loomulikult sõnakuulelikult kuulasin ilma-nikit ja võtsime kaasa kaks vihmavarju, lisaks leidsin ma veel üles ja kadunud vihmakeebi. varju ma ei kasutanudki, keebist ka naljalt kasu polnud, sest tuul ei hoidnud kapuutsi peas , kõht ja jalad olid ka ‘paljad’.

juba väga alguses olime pool tundi graafikust maas. paljutõotav, eks ole. loomulikult oli meil täna kõikvõimalikke ajakirju, alates playboyst kuni anneni, lisaks veel kirjad ja nimelised mingi reisifirma vms paksud ajakirjad. nõmekad! pooled ajalehed vettisid muidugi läbi.

ok, ma ei taha enam avalikult kirjutada praegu. tahaks natuke mõne asja kohta ebatsensuurseid väljendeid kasutada.

laulupidu vol3 (ehk bäkk nach tartu)

meenus just, et see kõikseparemb asi jäi ju vist üldse rääkimata. nimelt otsustasime siis koju tagasi tulla rongigaa. rongi peale jõudsime vahelduseks isegi õigeaegselt (!), läksime rõõmsalt teise klassi. olime esimesed seal. varsti tuli veel natuke rahvast. ja siis äkki tulid kaks tatti, nende emme ja hiiiiiiiiiiiiiiigelsuur koer. apppppppiii. ja nad istusid nagu suht väga meie lähedale. ok, see koer polnud eriti hirmus ega midagi, lihtsalt et mulle ei meeldi, kui midagi sellist mulle nii lähedal on. pluss ta lõhnas natuke vastikult. läksime siis mõned kohad tahapoole. hais levis seal ka. ja need tatid muudkui siiiberdasid ringi, aaaaaahhhh. siis mingi meha helistas kellelegi ja oli temaga väga rahulolematu. oeh. ma polnud vist kunagi varem veel nii sõidu lõppu oodanud, ma arvan.

tööl oli täna päris ok, kui välja arvata, et mul natuke vastik olla oli. stjuuöpid praemuna. ja ma ikka ei lähe täna maale, tõesti ei taha. tahan hoopis magada. haah, see tuletab meelde, et ma tahan räkida eilsest päevast ka.

öösel sai mingi tunnike magatud, siis enne kolme üles pärast tööd millalgi jälle magama. u 12 helistas maarja ja ma ajasin ennast linna. mingi neli läksin jälle magama. mingi 7-8 üles. kell 10 voodisse, varsti ka magama. 12 üles. 2 magama.

a nüüd tuttu. ööd.

laulupidu, vol2

et laulupidu siis. ütlen ausalt ära, et ootasin natuke enamat. inimesi oli ka oodatust vähem (ühtede andmete järgi 70 00, teiste 100 000). aga ruumi ikka oli. üks parimaid kohti oligi algus, kui suurel ekraanil näidati ak uudiseid, kus 2 põhiteemat olidki 1) kanteri kuld (juuuuubeladmine) ja 2) öölaulupidu (juuuuuuuuuubeldamine2). siis esitati mingeid laule a la regivärsid, rahvale need eriti korda ei läinud. siis olid seal veel nummid vahepalad ekraanil, mingi muinsajast ja nii, blaa blaa blaa. esiteks olid need tõesti jurad. teiseks oli see ekraan väga väike ja kui sa juhtumisi ei istunud väga laulukaare nina all, oli küllaltki raske aru saada, mis seal toimus. igatahes, metsatöll esines ka, see oli meeldiv. ja siis hakkasid juba nö normaalsed laulud. ja vot nüüd saangi välja öelda, mis mind selle ürituse puhul häiris. kunagivarstimillalgi toon siia ühe teemakohase lingi ka. nimelt, suures osas oli see laulupidu ikkagi kontsert. jah, kooride olemasolu võis olla vajalik, siis on pealtvaatajatel kergem kaasa laulda ning heli tuleb ka võimsam. aga palju lugusid olid nii, et olid natuke vähetuntumad, lisaks laulis neid ees mingi suvaline tüüp. ja vot siis tundsin ma end vägagi pealtvaatajana, mitte ühe osana sellest suurest-suurest koorist. jah, oli ka muidugi neid ‘esinemisi’, mil rahvas metsikult kaasa laulis, eriti meenub praegu hüperboloid. raadioski öeldi midagi selle kohta, vist umbes nii, et nüüd on rahvas juba peaaegu sellisel tasemel, et enam pidama ei jää. aga sellele järgens kohe mingi vaikne tilulilu laul ja kõik istusid maha tagasi. hoo, üks asi veel – ‘mis värvi on armastus’ jäi esitamata!!!!!!!!!!!!!!!! kavas oli see olemas, sõnad olid ka antud. grrrrrrr.

ahjaa, siin see lubatud link.

ma ei mäletagi, mis kellani me seal täpselt olime. noh, lõpuni, liisi koikson vist esitas viimase laulu. siis kõmpisime neljakesi balti jaama (täiega pool tundi ) ja seejärel tabasallu. seal oli kõik vägaväga tore, mina olen nüüd Tädi Maarika. tahan juba tagasiiii

postikäru sain ka tagasi. lehevärgenduses on meil nüüd uus süsteem, kaks päeva pole midagi üle/puudu jäänud. täna pean emmele helistama, sest ma viiist ei viitsi homme maale minna. niikuinii kahe nädala pärast lähen. ööbisin täna taaskord võõral maal. ilm.ee lubas tänaseks vihma, seda muidugi ei tulnud. kell on 7.09 ja varsti peaks magama minema, täna sai kõva tund ja natuke peale tudutud, teises linna otsas asumise tõttu oli äratus kolmveerand kolm. mu rattal on värdjad porilauad. oo, ma lähen ja laen orksu natuke pilte üles. vohh, headööddd.

nonii

tulin sellisele kenjaalsele ideele, et ma siiski paneks mõnikord natuke postitusi parooli alla. et kui pole teema 136% isiklik, aga siiski selline, et päris igaühele sellest rääkima ei tuleks. igatahes, kes parooli tahab, võib minult küsida. ja kui parool ei funka.. siis on tegemist eelpool mainitud 136% isiklike juttudega. vot nii.

ps, töö sakkis täna. ja mul on vist postikäru ära varastatud.

hõissa kauboi

nii sitta päeva pole küll ammmu olnud.

et nüüd kõik päris ausalt ära rääkida, pean alustama umbes poole viiest hommikul, mil mu telefoni maandus sõnum, et kaks ajalehte, mis moodustavad mingi 95% ajalehtedest üldse, hilinevad täna. no wtf. ehk siis ma pean tegema kaks ringi, mis, oh üllatust, võtab kaks korda rohkem aega!!!!!!!!!!! sitapead. oo, see oli aga alles algus. esimene minipakk lehti saabuski, aga siis selgus, et slõleht ikkagi oli. ni seda on ka vähe, alla 20-e ju tegelikult. aga no läksime ikkagi seda ringi lonkima. ühel tänaval, kus see õudukas koer on, kes täiega hüppab ja kuhu nt veel juulis ei saanudki lehti panna, sest see oli tõsiselt eluohtlik, aga siis pandi sinna mingi minikas võrk ette, igatahes, seal oli värav lahti. just, te lugesite õigesti. ja see koer ei ole seal ketis ka ega midagi. me märkasime seda muidugi suht selle sama maja juures juba. otsisime isegi pipragaasi välja. tegelikult oli meil sinna üks ‘kiri’, aga mõtlesime, et viime selle siis teise ringiga ära. ning mõne aja pärast avastasime üldse, et meil on üks õhtuleht puudu. wtf??? meil oli neid niigi alla 20e, sii ei tohiks ju probleeme olla??? igatahes, kontrollisime raamatust, kõik tundus korras olevat. etteruttavalt võin öelda, et pärast teise ringi ajal kontrollisime postkasid ka üle, eet kas oleme kusagile 2 pannud vms, aga need, kust lehed veel võtmata olid, tundusid küll korras olevat.

igatahes, kella kuue ajal saime viimase paki ajalehti ja asusime uut ringi tegema. seal, kus koer on, saime kirja ning lehe ära panna, sest värav oli kinni!!! nii tore. selleks ajaks oli ju juba vihma sadama hakanud. kahepeale oli meil muiugi üks vihmavari (sest üllatus-üllatus, ma vaatan suht iga hommik ilm.ee-st, kas on vihma oodata või ei. täna lubas ta tartusse igatahes läbinisti kuiva ilma. hea, et me üldse vihmavarju kaasa võtsime..) ning selle kasutamisest ma loobusin viisakalt. ma ei saanud üldse (läbi)märjaks, äkää. igatahes, nende ajalehtedega oli ka loomulikult küllaga jamasid, lisaks võttis teine ring sitaks kaua aega, u 8 lõpetasime. njah, ainult.. tund ja natuke kauem. no tgelikult jah mulle vist isegi makstakse lisaringi eest, aga see on rautselt jälle mingi 5 krooni või nii.

igatahes, ärkasin mingi pool tundi tagasi üles ning mul on kerge nohu. aga teate, mis on kogu kupatuse juures positiivne?

homme ei ole tööööööööddd!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

kill-koll

ma pole vist lähemalt rääkinud oma selle kuu unerežiimist. nüüd aga parandan siis vea. saage siis aru, kui ma mõnikord emmessennis sees olen, aga vastan alles viie tunni pärast.  vms.

töölt jõuan tagasi ~7. seejärel olen tund-kaks üleval ja suundun magama. selle kestus varieerub, aga ärkan ma tavaliselt vahemikus 13-16. väike tšill, aga vahel tuleb peagi jälle uni, siis lähen uuesti paariks-kolmeks tunniks magama, aga seda väga tihti ei juhtu. umbes kesköö kandis hakkan ma mõtlema, et varsti võiks magama minna, kuigi statistika ütleb, et umbes pooltel juhtudel ma siis ikkagi magamiseni ei jõua. mõnikord lähen u tund enne äratust ‘tukastama’ vms, rekord on vist enne tööd mingi kaks tundi und. vot. ja siis jälle otsast peale. seega – augustis pole mulle mõtet lõuna ajal helistada, ma magan. jah, isegi siis, kui on pühapäev või riigipüha, ma magan ilmselt ka siis.

ok, siit võis see veits kahtlane välja paista, aga tegelikult on see küllalki tore eluviis. üks miinus sellel küll on – kui mõnikord on vaja linna minna, siis läheb raskeks, sest tudu jääb lühemaks. aa, see ka, et mul on vaja koolist oma lõpupilt ära tuua. kantselei on lahti aga kella üheni ja seda vist üheksast. niiet suht ebasobiva ajal :/

igatahes, kell on 2 ja 37 ning ma naudin hommikusööki. veits varajane see on jah (nii tund aega), aga pole hullu. järgmine söögikord on ilmselt heal juhul 12 tunni pärast.

aga tegelikult on täna küllaltki tore päev olnud

kiiresti tähtsa(ma)test asjadest:

palju õnne meile meie kõigi poolt.

täna tööl. ühe postkasti peale oli pandud 2 õuna. ja see postkast asus mitte tänava pool väravast onju. nagu. huvitav, kas need olid meile? nagu tegelikult tundus küll nii, tohutult armas. aga ma igaks juhuks siiski ei võtnud neid, ametikohustused, you know.

täna sain jälle joosta. kui nii edasi läheb, olen ma varsti juba võimeline eesti meistrivõistlustele minema.

peaks koristama hakkama, võõrustan täna paari inimest.

rraisk, midagi oli kindlalt veel. aga kuna ma tõesti ei viitsi kauem kirjutada, siis lõpetan ära ka. dadadadaaa.

täna oli tööl nõme. enne seda ka. pärast seda samuti. nüüd peaks tegelikult magama, aga ei taha. kuigi uni on olemas.