Psühho

Hullumeelne päev. Aga vähemalt sain oma 10 000 sammu täis. Ja osa teed ma sõitsin isegi bussiga.

Nimelt rühkisin mina siis täna oma psühhokliiniku poole. Mul oli aadress olemas (Raja 31) ja umbes ikka teadsin ka, kus see on. Nonii, olin siis Raja-Riia ristis. Läbi pargi paistis mingi suurem valge maja, ma olin kogu oma elu teadnud, et seal see psühhokliinik on. No oli mingi veerand tundi aega. Takseerin maja igast küljest. Leidsin tuberkuloosihaigete ukse, leidsin mingi kopsukliiniku ukse… aga minu ust polnud kusagil. Ja lisaks oli maja aadressiks Riia mustmiljon. Läksin siis mingi Raja bussipeatuse juurde ja hakkasin sealt mööda Raja tänavat minema kuhugi. Aga selgus, et seal läksid numbrid ikkagi väiksemaks, kõige suurem oligi 29 vist. ARRR, KUS MU 31 ONNN??! Olin juba täiesti paanikas. Helistasin emale, tema ei teadnud ka midagi. Läksin siis uuesti tolle suure valge maja juurde. Ema oli mu perekale helland ja too ütles, et teine korrus. Läksin siis kuskilt sisse ja vastu tuli mingi töötaja, küsisin, et kus mu osakond on. Too vaatas mulle väääga imeliku näoga otsa ja ütles, et eee, see peaks nagu Raja 31 olema. Kus see on siis ?????????? Juhatas mingi suuna kätte. Loomulikult läskin ikka valesti, aga lõpuks hakkas tunduma, et ma sain vähemalt õige suuna kätte Ja lõpuks nägingi mingit suuremat maja!!!!!!!!!!!! Ja teate, kus see oli? Põhimõtteliselt Lõunakeskusest üle tee. No tere talv.

Sellega mu seiklused otsa ei saanud. Pidin ma ju minema teisele korruse, seal olevat registratuur. Teisele korrusele saab miljonist kohast!!! Olin juba paar minutit hiljaks ka jäänud. Krt ühtegi arstindust või muud töötajat ka ei näinud, jälle paanika. Miljoni aasta pärast leidsin vähemalt registratuuri üles, ema sul on teisel korrusel, too oli esimesel, tänks. Sealt uuriti paari asja, maksin hunniku raha ja lõõõpuks juhatati mulle õige suund kätte! Olin ainult veerand tundi hilinenud. Jõudsin kolmandale korrusele ja vaatan nõutu näoga ringi, aga juba hõikas keegi mu perekonnanime. Huuuh. 2 arsti oli seal, mõlemad jummalast sõbralikud. Võtsid proovi, sain retsepti ja kolmapäeval tagasi.

Aga ühest asjast veel. Kui ma mööda Riia tänavat kõmpisin, siis ühel hetkel nägin, et mingi maja ees muruplatsil kännu peal on kast õuntega.  Ja juures silt: PALUN! Nii armas! Tegin pärast telefoniga pilti ka, pilt tuli kahtlane, kuid äkki lisan kunagi siia.

Vot.

½

Praegu hirmutatakse mind siin juba täitsa ära Päris lastetuks ka ikka jääda ei tahaks..

100100101010010100101010010

Pikk ja väsitav koolipäev. Ja emotsionaalselt ka natuke kahtlane. Olen täna end ikka mitu korda ogaraks vihastanud. No mõned inimesed ajavad lihtsalt nii kopsu üle maksa, et ei ole võimalik. Nüüdseks olen natuke rahunenud ja ei vaatagi tulevikku nii mustades toonides. Vist.

Eilne õhtu oli ka emotsionaalselt väga huvitav, aga pigem ikka positiivne. Jääb ikka eluks ajaks meelde, huha. Egas iga päev pole pidupäev.

Tervis on kahtlane. Mingipäev oli siis kerge palavik, nohundused ja asjad on alles ja mingi müstiline tripper on ka veel tekkinud. Arstile minek ühesõnaga. Hah, ongi nüüd vabandus, miks ma inimestest eemale hoidma pean, olemas. Praegusesse suhtlusplaani mahuvad 2 inimest päriselus, 1 suuremalt jaolt virtuaalselt ja üks  viftivifti. Ülejäänud on lihtsalt üleliigsed, mul pole ei aega ega tahtmist, tõesti.

Narva89-sse ulatub Oeconomicumi nett ehk elu on lill

Vahepeal olin natuke haige, isegi 37.1 palavikku oli. Maale seetõttu ei jõudnud ja nii saingi nautida Narva89 nädalalõpuvõlusid. Keegi otsis Kertut, keegi asutas uue korporatsiooni ja tuletõrjealarm käivitub siin liiga tihti. Aga mulle meeldib.

Täna avanes mul võimalus Pangodi kalarestoranis õgada, võtsin muidugi heeeringat, nämm. Ühed soolaleivalied käisid ka, mistõttu on mul nüüd eluks ajaks (loe: kaheks päevaks) magusavarud olemas.

Raamatukogus unustasin käia. Kolmapäeval rootsi keele õp ütles, et meil võiksid esmaspäevaks õpikud laenutatud olla, mul läks see täitsa meelest.

Osad loengud on nüüd siis juba ära olnud. Praeguse seisuga jagunevad nad kaheks: ained, mida ma paanilselt kardan, või siis need, mida ma täiega ootan. Ilmselt tuleb kolmas rühm ka, kuhu saab kuuluma nt folkloristika.

Ja ongi kõik öeldud.

Kaitstud: Pilved ja muud kahepaiksed

See postitus on parooliga kaitstud. Vaatamiseks sisesta enda parool:

Parool:

tähtsamad asjakesed

• tulin just vanaema sünnipäevalt ja mu maja ees ootas (mind?) valge limusiino. salajane rikas austaja??
• mul on kahtlane olla. pea valutab, silmad ei talu väga eredat valgust ja juba mõte magusast ajab öökima. tegelikult ajavad kõik teised mõtted ka. öök.
• läksin eile ilusasti voodisse, tekk peale, silmad kinni ja…. RAISK, MUL ON JU JÄRGMISEKS REEDEKS VAJA UNGARI KIRJANDUSES KAHE RAAMATU PÕHJAL ESSEE TEHA, RRRAISK
• tudengipäevad hakkavad, jee!
• üks aine sai kaelast ära
• tahaks uut telefoni. kasutatud tuleb küll tunduvalt odavam, aga ikkagi pakuvad mingid rikkad tõprad rohkem. ja nad ei taha telefone muidugi endale kautamiseks, vaid ilmselt kuhugi edasimüümiseks. ehk siis njah.
• reedel arst, norm ja midagi viga ka vist polnud
• eile tegin tubades vabatahtlikult koristustööd..
• nägin täna klassivenda. tore oli rääkida.
• aitab ka, ma ootan külalist. ciaoooo.

hah

nüüd siis tuli natuke inffffi nende toidulisandite kohta. võib võtta korraga küll, aga oluline on, et SÖÖÖGIGA, muidu võib iiveldama ajada. ei usu. aga nüüd ma vähemalt tean, mida teha, kui natuke oksendada vaja on. huha.

seoses oksendamisega meenub mulle alati üks tore lugu, aga selle peale hakkasin ma ise oksendama, niiet ma vist jätan selle rääkimata

veel inffffi. neid jullasid tuleks võtta enam-vähem samal kellaajal. bloody hell, mul pole elusees viimase kolme ja poole aasta jooksul olnud mingit enam-vähem kindlat kellaaega söömiseks. bloody hell. ma võin üles ärgata kell kaheksa hommikul või neli päeval. ma võin magama minna üheksa õhtul või neli päeval. ju siis pole need toidulisandid minu jaoks. v a oksendamsrešiim muidugi

a eriti nummi on ikkagi see, et nende okselisandite karbis ega kaanel polnud mitte poolt sõna ka, kuidas neid võtta. samas kui muudes karpides on umbes vähemalt kaks lehte.

blabla

olen ära vaadanud neli uue hooaja koduperenaiste osa. 28st ladina keele reast on 6 tõlgitud või nii. hommik oli tore, sain häid uudiseid. enne otsustasin, et oleks aeg toidulisandeid tarvitama hakata. muidu seisavad jälle pool aastat kapis, kuni pest pihvoor möödas on. igatahes ma pean neid võtma kahte sorti ja nad on niii suuuureeed. üks on nagu selline ümmargune kapsel. teine on küll väiksem, aga ka pikem. niiet mõlema neelamine valmistas natuke piina. mõlemad on tumerohelist värvi ka. ja neid asju jagub meile mingi.. kaheks kuuks? teoorias. no kaks pakki on. a ma arvan, et me ei pea toda kohe otsa tarvitama. laua pealt vaatab vastu vitavision, pole minu oma. peaks ka midagi sellist tarvitama. see uus arvuti mõjub silmadele kohutavalt. igatsen vana järele..

nii äge on, kui meil nüüd see ekspress käib. juba kujutan ette, kuidas kunagi hommikuti hommikumantli väel alla jooksen, et leht krabada. ja siis istun tugitoolis, aknast paistab tõusev päike.. ja loen lehte. siia idülli sobiks veel ka hommikune kohv, mida ma kahjuks ei harrasta. pigem siis enerks või kalapulgad. paraku on selline idüll võimatu. esiteks ei julgeks ma neverever hommikumantlis kaks korrust alla joosta. ja kui julgeksingi, jookseksin rauttselt vähemalt kolmele naabrile sisse. ja päikesetõus on alati mingil sellisel ajal, kui mina magan. või olen koolis. mitte kunagi ei ole see nende kahe asja vahepealsel ajal. pluss veel see, et hommikuti on mul tavaliselt nii kiire, et mõnikord ei jõua hambaidki pesta. rääkimata siis veel juuste kammimisest. niiet jah. aga plaan on ju ilus (:

võiks olla juba pühapäev. siis oleks kaks hirmsat asja möödas. essee ja ladina keel siis. ja allesolevad soome kt, keeleteadus, fennougristika ja semiootika – neid ma ei karda. no semiootikat ilmselt kunagi hakkan kartma, aga sinna on veel kõvasti aega. ja noh essee… ma vähemalt tean, millest ma seal umbes rääkima hakkan. ja selle kirjutamist ma tegelikult lausa natuke ootan.

mõnes mõttes tahaks juba uut semestrit. liigne vabadus tüütab juba natuke ära. tahaks igavat rutiiiini. ja oma nunnu läpakaga loengutes eputada, haha. tegelikkus kujuneb aga ilmselt hoopis selliseks, et kuna suurem osa tulevatest ainetest on sellel semestril olnute järjed, siis on raske puhtalt lehelt alustada. eriti, kui tegemist on keeltega. juba kujutan ette, kuidas vähemalt pooled mu kursakatest vaheajal ladina ja/või soome ja/või ungari keelt õpivad. mina ainult unustan. ükspäev palus keegi mu emmessennis midagi ungari keeles öelda. ma jäin mõtlema. üsna pikalt. kirjutasin siis klassika, et elevandid on bussis. seda ma oskan öelda, höhh. võiks kohe oma keeleskilliga ungarisse elama minna.

ok, peaks vist jällegi ladina keelele pühenduma. albertid ja kaupod ja liivlased ja sakslased ootavad. hei hei.

Edit (nii umbes 10 minutit hiljem): pakkuge, kes käis just toidulisandeid välja ropsimas. ma pole aaaastaid oksendanud. on olnud paha olla ja on iiveldanud. aga see tunne… lihtsalt hakkas äkitselt niiiiiiiii paha. ja teadsin, et kohe oksendan. appi. kahjuks või ünneks polnud ma enne eriti mdagi söönud. krdi toidulisand.

need õhtused iiveldushood

tegelikult on kell 6.16 ja ma peaksin magama. ainult et ma ärkasin u pool tundi tagasi üles ning otsustasin arvutist kahte asja vaadata ja.. siin ma olen. äratus peaks muidu alles kell üheksa olema, huha.

mul elab teist päeva venna siin. mingi teaduskooli stuff vms. juba ootan et ta ära läheks aja homme (täna) ta seda õnneks teeb kah. kui ta siin on siis.. ma ei saa päris selliseid asju teha, mida a tegelikult tahaksin. nii ma siis värvingi ungari keele õpikust pilte, teen iga õhtu süüa ning loen naistekat, mille sünnipäevaks sain. no kas see meenutab teile tavalist mind????

Marjana, ma olen sult vist nakkuse saanud :/

aa, ükspäev nägin unes, et mulle helistati selverist ja kutsuti tööintervjuule. olin täiega sillas, ainult mõtlesin, et loodetavasti saan vahepeal ikka koolis ka käia.

loominguline kriis

olen ikka/jälle tõbine. kurk on nii värdjas, et tahaks ta lihtsalt maha lüüa. ja mulle üldiselt meeldib kurguvalu onju. päris kõikidesse loengutesse ei jõudnud, aga käisin raamatukogus ja võtsin vonneguti. ja siis triinuga istusime pirol ja lugesime raamatut. koolis käisime söömas ka. öösel nägin jälle kahtlast unenägu, aga see läks meelest. millalgi jäin uuesti magama, siis nägin, et me jõlkusime kuskil veerikul ringi ja siis äkki nägin ühe maja ees postikotti. ja see maja kuulus minu piirkonda, kui ma veel tööl käisin. aga kell ei olnud sugugi nii varajane, nagu lehtede vedamisel ta tavaliselt on. ma siis mõtlesin, et äkki sellel tädil juhtus midagi vms, igatahes me siis kandsime need lehed ja reklaamid lõpuni.

homme on esimene kontrolltöö, ajee. juba alustasin ühe mateerjaliga tutvumist. ps, mitte ajada segamini õppimisega! aga aega on ka veel, lisaks mul homseks midagi muud teha pole, ok ungari keele lehe pean natuke ümber kirjutama.

hihii,  mu arvuti läks just lolliks. see oloi naljakas.

täna vaatasin kolm osa kuumi seitsmekümnendaid, juhhheiiiii.