Keegi geenius sai sada punkti. Sada! Ja kaks tükki said ühe punkti. Kuidas see võimalik on? Meil ei lubatud enne kahte tundi testi ära tuua isegi.
Mina olen enda tulemusega igatahes rahul ja lähen kindlasti kunagi veel tegema. Kõige rohkem kartsin ma matemaatikat, tegelikult kujunesid mulle kõige keerulisemateks ruumiline mõtlemine ja andmete piisavus. Üllataval kombel ei olnud seal avara maailmapildi küsimusi (nt mis aastal asutati EL või mis on Angola pealinn jne).
Lugesin mingit vana sissekannt ja seal olin öeldnud, et peaks kunagi mingit statistikat tekitama, et palju ma mingist loengust skippinud olen. Arvutasin siis kokku enam-vähem. Värk on lihtsalt selles, et paar viimast detsembrinädalat on mul päevikus suht tühjad ja ma pole sinna ühtegi loengut ega asja märkinud, rääkimata siis puudumistest. Niiet noid ma sisse ei arvestanud. Esimene loeng, milles skippisin, oli ladina keel. Aplaus! Siit aga minu põnev etekabel:
11.-12. kohta jagavad MITTE ÜHEGI skippimiseta keeleteaduse alused ja kultvahkom, aplaus neile!
10. koht: Soome maa ja ajalugu – 1 skipp
8.-9. koht: fennougristika ja eksjkvõ – 2 skippi
6.-7. koht: ladina keel ja euridaj – 3 skippi
5. koht: kirjandusteadus – 4 skippi
3.-4. koht: semiootika ja kultuurilood – 6 skippi
2. koht: ungari keel – 10 skippi
1. koht: soome keel – 11 skippi
a soome ja ungari on 2x nädalas ka. ja semiootikat peaks veel mitu skippi olema, nii usin ma seal ka ei olnud. tegelikult peaks nüüd vaatama, ka hinded ja puudumiste arv on kuidagi seoses?
kirjandusteadus. ei ole
Soome maa. ei ole seoses.
fennougristika. ei tea
keeleteadus. EI OLE SEOSES 
kultuurilood. eem, vist natuke on
eksjkvõ kohta ei oska öelda
semiootika. vbl
Euroopa. ei tea.
niiet eks ta ole. kuskil juunis oodake siis uut statistikat.
ei, mu arvutist pole uudiseid. küll aga olen ma mingis ilgemas pannis arvutis, mis mõneks ajaks minu kätte usaldati. aa, sees on minu kõvakettakesekena kah. niiet peaaegu oma arvuti juba, juhhei. kui muidugi see, et see kõva 8 korda aeglasem on, välja arvata. muidu on elu aga lill.
homme on esimene eksam, jipikajee. üks kontrolltöö ka. ja vähe sellest. nimelt oli täna tõsielusarja ‘maarika avastab maailma’ 387. osa. sisukokkuvõte: maarika avastas, et on üks aine, kus tema teadmiste kohaselt pidi läbimiseks tegema vaid ühe testi ja ühe essee. no igatahes, nüüd siis selgus, et oih, siin on ikka eksam ka. ehk siis tal on rõõmsalt vaja teha 8 eksamit, 2 esseed ja 1 referaat. pluss lugematu hulk kontrolltöid, see nädal 2, järgmine nädal 3 jne. elu on endiselt lill.
ristimisõhtul ct-s suutsin ma.. neljapäevaks endale siia külalise tekitada. natuke kahetsen juba, aga parata pole midagi.
kunagi peaks siia statistika tegema, et kui palju ja mis loengutest ma skippinud olen. praegu läheb igatahes teine nädal soome keelt, kusjuures enne seda jäi see veel poolteist nädalat ära ja enne seda ei käinud ma ka ühes tunnis. natuke kardan juba.. samas on soome keel hetkel üks väheseid aineid, mis iseseisvalt õpitav tundub. st, õpik on arusaadav, ma tean kindlasti paari inimest, kes minust targemad on… mitte nagu ungari keel, kus on õpikus kõik kuradi tööülesandes ja asjad ungari keeles. ja siis ürita midagi mõigata, kui sa seatl ühesti sõnast aru ei saa ning sõnaraamatut ka käeulatuses pole.
muide, selle ‘uue’ arvuti klaver on üpriski trükitav. või olen ma lihtsalt nii häpi, et lõõõõpuks ometi on mul kasutada arvuti, kus ei ole keegi täheklahve sajaga ümber tõstnud.
ma igatsen oma arvuti järele.
käsiime täna maxxximas. sain neli roosat pastakat (st väljast roosas, sisu sinine), ühe sulepea (mul on täpselt samasugune olemas ka, aga nüüd maksis see mingi 1.90 või midagi), salli (alguses 30 ja midagi, siis alla20 ja nüüd 7.90. punase-hallitriibuline. njummi), hambaharja (enda roosakese jätsin lollil kombel maale. andsin siis eile mehale teada, et ta mulle maxxxximast mingi kõige odavama hambaharja tooks. tõigi siis 5.90se , nimeks COLA. paraku oli see nii sitt, et pidime täna uue ostma, migni suht odav colgate, mida ma juba miljon aastat tarbinud olen), 2 harilikku pliiatsit (kirjatarbed olid soodukaga 
ja midagi kindlasti veel. ja kuna ma sain täna endale uue pangakaardi ja ma ei jõudnud veel pin-koodi ära muuta ja meeles see mul ka polnud, siis ei saanud ma kahjuks ise poes maksta 
aga pangaskäigust ka siis. ma tahtsin minna saiapoodi. minu hr. rahakott ütles, et ei. ja siis meenus talle äkitselt, et SEB-s ootab ming mu isikkaart ja sweeeeeedddbäänkis ka mingi kaart. läksin siis mossis näoga sebi juurde. miljon aastat passimist ja saingi kellegi jutule. oligi kaart mind seal ootamas!!! kuigi ma mitte ühtegi meeldetuletust vms saanud polnud. kohe selgus ka, miks. kui kaarti taotlesin, pidin lehele kirjutama ikka nime ja telefnumbri ja meiliaadressi ja tavalise aadressi. aga nende kuramuse andmebaasis käisin ma ikka veel põhikoolis ja ei omanud mobiilin jne. nii tore, et neil pangasiseselt andmed liiguvad. muutsin siis miljon asja ära. siis pidin vbeel kahele miljonile asjale allkirjad alla toppima. ja siis pidin mingi asja tegema, et mult iga kuu kaardilt viis eeku võetaks. see on jama, kuna isik on mul niikuinii ainult soodukate saamiseks. egas siis midagi, toppisin kümme krooni automaati, kahe kuu pärast näeme. kui ma enam üliõpilane pole, siis tuleks küll arve mingi nipiga sulgeda, muidu tuleb juba mitukend krooni kuus mittemillegi eest maksta. igatahes, sain siis lõpuks sealt tulema. meenud, et oih, tegin kunagi septembris endale mingi ennpeeennkaa kaardikese ka. nooh, kui juba pangatamine käsil oli… sweeeedddbääännnkkkk it iiis ten. rahvast ikka oli, kuid õnneks tahtsid kõik vist laene ja pensionifonde, sain suht kiiresti jutule. kaart oli ka lausa neil alles! siis pakuti mulle sellist fääntsit asja, et ma saaks oma arvel 3000eeguga miinusesse minna. mõtlesin kolm sekundit ja ütlesin ära. ma ei usalda end väga sellistes asjades. muidugi võiks see kunagi ära kuluda, aga.. siiski jätaks selle kasutamata. tegin veel miljon asja ära ja sain sealt ka tulema. kokku oli kahe panga peale kulunud ainult u kolmveerand tundi. produktiivne päev.
appi, olen nüd mingile mulasoonele sattunud. on vist paras aeg lõpetada, õppimine ootab. ja energiajook. ja sokolaad. ja midagi kindlasti veel.
loodan, et homseks õhtuks veel elus olen. kui see tõepoolest juthuma peaks, siis äkki kuulete ka minust. kui ma just liialt ladina keelega armatsemas pole. tsau!
aa, meenus veel paar asja. kui nv-l maal käisin, siis reedene õhtusöök kujunes pigem jutluseks teemal ‘Maarika, sa pead stipendiumi saama!’ ja kui mind pühapäeval bussile saadeti, siis lapsevanem arvas, et ma võiks endale tööd otsima hakata.
