Kes J-ist ja Saksamaast lugeda ei taha, need võiksid paar päeva mu blogist eemale hoida vist :D Aga siin on katkend minu ja J-i vestlusest.

Mina: oh, teeme täna videotšätti, siis ma saan ka teie peol olla!

J: ei saa, meie internet on selle jaoks liiga aeglane.

J: (kas sa ikka tahad Saksamaale elama tulla?)

Mina: ei taha. Saksamaal on internet aeglane ja wifi on parooliga. Ma jään parem Eestisse.

Vabandust, et ma siin ainult Saksamaast mulisen :D Kohe lähen teise arvutisse reisidest pilte vaatama. Ning ma sain just teada, et ma vist ikkagi lähen juunis ka Saksamaale korraks! Jeeee!!!!!

J käis just poes Saksamaal. Tsiteerin:

mul oli kulturaalne šokk Supermarketis: Hea õlu maksab ainuölt 45senti, aga üks kilo kartuleid 1 eurot

Nii suur Saksamaa-igatsus on peale tulnud. Täna õhtul on J-il ta sõbrad kodus külas, nad grillivad ja vaatavad Eurovisiooni. Niiii õudsalt tahaksin seal nendega koos olla. Lugesin oma detsembris Saksamaal tehtud blogipostitused läbi, aga see tegi igatsuse veel hullemaks. Detsembri lõpp Saksamaal oli kindlasti üks parimaid aegu mu elus. Ei olnud kerge, mul olid vahepeal närvid seal ikka täitsa püsti ja pidin põgenema, et J-i vanemad mind nutmas ei näeks, aga kõik muu oli küll ülitore.

Sakslaste jaoks on hästi oluline inimeste tervitamine kellegi vahendusel. Et nt kui J räägib oma isaga, siis J palub kindlasti isal ema tervitada ja isa saadab kindlasti J-i kaudu mulle tervisi. Mina sellist viisakust eriti harrastanud ei ole ja nüüd on raske ümber õppida. J läks eile Saksamaale ja uksel ütlesin talle, et ta ikka kõiki oma sõpru minu poolt tervitaks. Mõttes õnnitlesin end, et mulle see üldse meelde tuli. J vaatas mulle naljaka nöoga otsa ja küsis, et kas ta oma vanemaid ei peagi minu poolt tervitama. Jaa, lisasin, muidugi pead.

Nüüd aga meenus mulle just, et põhjus, miks J Saksamaale üldse läks, on perekondlikud sünnipäevad. Ja ma mõtlesin õudusega, et iiisssaaand, mul ei olnud meeles J-ile öelda, et ta oma õde ja vanaisa õnnitleks! Pärisin J-ilt aru ja õnneks sai ta mu maha rahustatud, kuna ta tõesti soovis oma õele minu poolt õnne.

Vot mis asju peab kogu aeg meelest pidama.

(Minu tutvusringkonna) sakslastele hullult meeldib postkaarte saata ja saada. J-i jaoks on täiesti loomulik, et igal oma reisil (ja neid on tal palju) saadab ta vähemalt paar-kolm postkaarti. Muidugi käib ta õhinal ka meie postkasti iga päev vaatamas, et äkki on sealgi mõni kaardike ees. Ka saadavad nad kaarte peresiseselt. Ja isegi noormehed oma meessoost sõpradele. Nii äge :)

Kunagi ma kirjutasin siin sellest, kuidas sakslastele ei või jaajaa, jaja, ega jaa jaa vm öelda. Katkend FBC-st, tõlgitud.

mina (inglise keeles): ta on mu klassivend

J: täna on saksa keele neljapäev!

mina: JAA JAA

sakslane 2: ja ja tähendab leck mich am Arsch (laku mu perset) ;)

J: usu mind, ta teab seda vägagi hästi

pv zk bschk pv zk pv bschk zk pv zk bschk pv zk pv bschk zk bschk pv bschk bschk pv kkkkkkkkkk bschk bschk bschk pv zk bschk pv zk pv bschk zk pv zk bschk pv zk pv bschk zk bschk pv bschk bschk pv kkkkkkkkkk bschk bschk bschk pv zk bschk pv zk pv bschk zk pv zk bschk pv zk pv bschk zk bschk pv bschk bschk pv kkkkkkkkkk bschk bschk bschk pv zk bschk pv zk pv bschk zk pv zk bschk pv zk pv bschk zk bschk pv bschk bschk pv kkkkkkkkkk bschk bschk bschk pv zk bschk pv zk pv bschk zk pv zk bschk pv zk pv bschk zk bschk pv bschk bschk pv kkkkkkkkkk bschk bschk bschk

Pange see GTranslate’i ja lähtekeeleks saksa keel. Ja siis kuulake.

Ma lähen nüüd õue naati korjama. Pühapäeval rattaga vurades leidsin väga hea naadikoha, nüüd lähen jälle rüüstama.

Saksa keelt õppides avastan vahel päris huvitavaid, imelikke jm asju. Jagan teiega ka mõnda, mis mul praegu pähe tuleb

Kui eesti keeles on sõna plaadikook, siis sakslaste jaoks on see kastikook ehk Kastenkuchen.

Meie joome siin köhasiirupit, sakslased aga köhamahla. Hustensaft.

Ja kõige totram asi üldse – sakslastele ei tohi jaja või jaajaa öelda. Sest iga sakslane teab, et see tähendab leck mich am Arsch. Ma ei ole siiani veel kellegi käest saanud vastust küsimusele, et kuidas kurat on keegi selle asja peale tulnud. Haige noh. Ja ongi siis nii, et kuigi keegi jaja ütleb, siis kisab keegi teine, et ahah, sa tahad, et keegi sind ühest kohast limpsaks.

Leidsin ühe äsja Berliini kolinud eestlanna blogi ja loen nüüd ahnelt seda, et teada saada, mis mind ees ootab. Ja lugedes tunnen rõõmu, et mul ikka oma isiklik sakslane olemas on. Üksinda oleks ikka päris hull sakslastega asju ajada.

Hiljem.

Lugesin blogist, et töölesaamiseks on vaja sissekirjutust Berliini. Aga et korterit saada, on vaja näidata, et käid tööl. Saan jälle kergendust tunda, kuna elukohaprobleeme väga ei paista, praegugi on lausa kaks varianti olemas, kus elada. Põhimure on see, kust ma alguses üüriks raha võtma pean :D