Sakslaste jaoks on hästi oluline inimeste tervitamine kellegi vahendusel. Et nt kui J räägib oma isaga, siis J palub kindlasti isal ema tervitada ja isa saadab kindlasti J-i kaudu mulle tervisi. Mina sellist viisakust eriti harrastanud ei ole ja nüüd on raske ümber õppida. J läks eile Saksamaale ja uksel ütlesin talle, et ta ikka kõiki oma sõpru minu poolt tervitaks. Mõttes õnnitlesin end, et mulle see üldse meelde tuli. J vaatas mulle naljaka nöoga otsa ja küsis, et kas ta oma vanemaid ei peagi minu poolt tervitama. Jaa, lisasin, muidugi pead.
Nüüd aga meenus mulle just, et põhjus, miks J Saksamaale üldse läks, on perekondlikud sünnipäevad. Ja ma mõtlesin õudusega, et iiisssaaand, mul ei olnud meeles J-ile öelda, et ta oma õde ja vanaisa õnnitleks! Pärisin J-ilt aru ja õnneks sai ta mu maha rahustatud, kuna ta tõesti soovis oma õele minu poolt õnne.
Vot mis asju peab kogu aeg meelest pidama.