Egolaks

Kui ma tahan, et ego mõnusa tõuke ülespoole saaks, pean ma lihtsalt selga panema oma punase seeliku, mustad sukad, mustad saapad ja musta mantli. Ja siis muidugi ratta selga ronima (kus mõningate liigutuste tõttu seelik (mis on muidu põlvini) umbes poolde säärde jookseb). Kuskil supilinna kandis tulid vastu kaks meha. Vaatsid mind ja AUSÕNA üks ütles: ‘issand, kui ilus’. Ja kuskil Raadil kesköö kandis sõitis mööda mingi kabrioletikas ja siis usaldusäärne allikas ütles, et tagaistmel mingi nokamütsiga tüüp olevat mind vahtinud. Hihiiii :D:D Aa, tegelt oli üks juhtum veel. Ka suht öösel. Hängisin parasjagu ühe maja ees. Näen, et kaugelt tuleb mingi tüüp. Muudkui lähemale ja lähemale. Sama maja juurde. Ronis minitrepist üles ja otsis võtme välja. Ma olin suht sealsamas. Igatahes, tüüp vaatas mind suht pikalt ja naeratas. Ja siis küsis midagi, et kas ma ei saa sisse vms. Ütlesin, et eiei, ma ei tahagi sisse saada. Aga see tema pilk… Muahhahhaa.

Nii et päris huitav päev on olnud Hommikul käisime diivaneid istumas, homme võiks tolmuimeja saada :/ Ainult et selle transportimisega linna ühest linna otsast teise hakkab nalja saama, kuna liikumisvahenditeks on rattad.

-

mulle öeldi täna midagi väga ilusat

lõpuks ometi tõeline nädalavahetus

nii mõnus on olla! eile ei läinud siis maale, hoopis poodi ja siis koju. vaatasin ära kaks gossip girli osa, sõin kiirnuudleid, jõin teed. ah jaa, poest olime ostnud napoleonikooki (et ikka teate, et seda saab kahte moodi kirjutada? et siis kas napoleonikook või Napoleoni kook. aleksandrikoogiga on sama lugu. eii ma olen nii tark ikka), seda sõime ka.. kaks korda. tv3-e pealt tuli mingi lastefilm mingist lapsehoidjast, seda vaatasin ka natuke. tõsiselt mõnus õhtu oli. umbes ühe ajal tuttu, umbes ühe ajal üles. mõnus!! nüüd on kell juba kaks ja köögis keeb riisipuder. paari tunni pärast lähen natukeseks linna, saan vanaemaga kokku. õhtul ma kas veedan mõnusasti aega või lähen illukasse, ma ei teagi, mida teha. eriti nagu illukas ei tõmba, aga samas tahaks ära proovida. et saaks öelda: KÄIDUD! ja siis enam mitte kunagi sinna jalga tõsta. aga noh, mul on veel natuke otsustamisaega ka. homme hommikul lähen jälle linna hängima, õhtul kavatsen palju telekat vaadata. aaa, üks asi on veel, miks üllaris praegu nii tore on: esmaspäeval on mul ainult kaks loengut ja kummaski ei jää mitte kunagi õppida!!! mitte nagu gümnaasiumis, kus esmaspäeval oli vähemalt 5 erinevat ainet ja kõigis jäi sajaga lugeda, kirjutada ja pähe õppida. üllaris on kõige ‘gümnaasiumlikumad’ päevad teisipäev ja neljapäev, siis on palju keeletunde, aga enam ei ole needki nii hirmsad kui alguses.

lühikokkuvõte eelmisest lõigust: ma olen oma eluga hetkel väga rahul. sellisd pisiasjad nagu rahapuudus, C-d ja peatselt tulev sünnipäev ei lähe mulle üldse korda. ja kas peaksidki?

kiiresti tähtsa(ma)test asjadest:

palju õnne meile meie kõigi poolt.

täna tööl. ühe postkasti peale oli pandud 2 õuna. ja see postkast asus mitte tänava pool väravast onju. nagu. huvitav, kas need olid meile? nagu tegelikult tundus küll nii, tohutult armas. aga ma igaks juhuks siiski ei võtnud neid, ametikohustused, you know.

täna sain jälle joosta. kui nii edasi läheb, olen ma varsti juba võimeline eesti meistrivõistlustele minema.

peaks koristama hakkama, võõrustan täna paari inimest.

rraisk, midagi oli kindlalt veel. aga kuna ma tõesti ei viitsi kauem kirjutada, siis lõpetan ära ka. dadadadaaa.

liigun kiirusega 1.4 m/s

emme helistas umbes lõuna ajal.

‘kas ma ajasin su üles?!’

‘mhmh…’

igatahes, ta oli linnas ja pakkus mulle võimaluse (kooli)asju saada. mina olin muidugi kimbatuses, sest nii äkki ei tule ma neverever  õigete ja tarvilike asjade peale. ent ma küsisin natuke nõu ning tunni aja pärast olingi linnas. käisime sööömas. ja emme küsis esimese viie minuti jooksul kolm korda, et kuidas mul läheb. esimesed kaks kannatasin välja, pärast kolmandat uurisin, miks talseda kolm korda vaja küsida on. igatahes, ajasime natuke juttu söögi kõrvale. siis käisime natuke ringi JA MA LEIDSIN ENDALE JAKI!!!!!!!!!!!!!! 400 krooni!!!! aga sellel oli ainult peaaegu üks väike miinus ja seetõttu jäi see ostama :/:/:/ nii kui ma jälle linna lähen, sõuan seda vaatama. ja ärrrge te mitte lootkegi, et ma teile selle asukoha paljastan. äkää. nii hea inimene ma ka ei ole.

pärast kerget šopingut emmega, mille käigus ma ühtegi (kooli)asja ei saanud, saatsin emme ära ja läksin ise oma tutikale pangakaardile järele. mulle ei määritudki uuesti penskarifondi pähe!!! sain ainult mingi asja, et kui kunagi kauges tulevikus jälle kaart aegub, saan sellest teavituse telefonile. ja selle ka, et ma saan mingile numbrile helistades teada, palju mul arvel raha on. suht numpsik.

kui ma juba hansakeskuses olin, suundusin loomulikult ka vana kaubamaja saiapoodi. ja kui ma juba seal olin, otsustasin ka vr plussis ära käia.. ostsin sealt ülinumpsikud asjad, mis juba täies hiilguses kasutuses on.

aaaaaa, kui ma linna jõudsin ja bussi pealt maha kappasin, nägin ljuuuubat. küsimus1: ‘kuidas läheb?’. koheselt järgnes küsimus2: ‘kus sa oled?’. küsimus3: ’said ikka riigieelarvelisele kohale jah?’

ljuuuuuuba on tore.

selveris on nüüd onju need jullad, kuhu sa ise kaardi sisse toppima pead. ja kui ma seal parajasti teist korda maksmas olin (seekord sularaha eest), suutsin ma sente andes selle peaaegu müüja pihta virutada. almas.

nii, nüüd said vajalikud asjad öeldud. vist. noh, nii enam-vähem. ok ma jään nüüd vait, tegelikult ka.

911 – kutsuge meie vana hea postiljon tagasi!!!!!

1. eile värviti mul juukseid
2. teise linna otsa minnes nägin j.l-i sörkimas. hihihuhaaa
3. konsumi juures silda ületades möödusin rulaga sõitvast eelmise aasta superstaari-taavist
4. täna viisin iseseisvalt kõikidele lehti postkastidesse. peaagu lõpus, ühes minikas kortermajas: asjatan postkastide kalla, trepist tuleb alla vanake tädike. ütles oma krtnumbri ja sai oma lehe. siis: ‘kus meie vana hea postiljon on?’. mmm, meil oli suht karp lahti. e küsis, et mis meie siis ei kõlbagi vää. oo, muidugi mitte.selgus, et me paneme lehti valepidi kastidesse. lähemal vaatlusel selgus jah, et need olid natuke laiemad postkastid, suht napilt sai jah neid sinna siis ÕIGESTI panna. no appppppi, palun vabandust, et ma pole talle lehti toonud mitte neli aastat, nagu eelmine postiljon, vaid ühe päeva. õnneks oli paar maja hiljem ühel onukesel, kes oli lehele vastu tulnud, hea tuju, ja ta tegi mul ka jälle tuju normaalseks. vot.
5. lähen kella üheksaks lepingut tegema.
6. ma saan endale isikliku pipragaasi!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!
7. ainult üks äripäev jäi täna üle. positiivne tegelikult, et hullemini ei läinud.
8. ise lehti toppida on palju toredam kui niisama kaasas kõmpida.
9. olen natuke väsinud, aga tunni aja pärast pean juba rattaga sõbra tänavale kihutama.
10. määääääääää

iccc

järjekordne kvaliteetpooltund – ja mitte minu kulul!

mul on hea tuju.
ja see on nii kuradi tore!!!!!!!!!!!!!!!!!

tegelt ka, elu on ilus.

triibuline eesel

huha.
suht just postitasin ära ja siis helistas mu tööandja. ma lähen esmaspäevast jälle proovipäevi tegemaaaaa, ja siis esimesest augustist päris tööle.
JUHHEIIII.
ehk siis ma saan siit jalga lasta lausa pühapäevaaaal. emmel on siis küll külalised, aga mis parata, mul on kohustused (H)
ma olen häpi, teate. ainult kahte asja muudaks, sis oleke veel häpim. muud asjad mind hetkel ei morjendaaaaa.
hiihiiii

Eesmärk:

saada oma muusikakogus 1. septembriks 2008 täis 10 000 laulu.

Tundub võimatu?

Eks näis

Praegune seis: 6338