Ue o muite on elu! Eile laulsin seda miljon korda ja nüüd istun loengus ja pakkuge, mis laul mind küll kummitab..

elu ilus valu

ennustasin eile või kunagi omale seda aastat. s.t.s ehk Seis Tuleb Sitt. täies mahus ma seda ilmselt avaldama ei hakka, aga mõned katkendid võin ju tuua.

2. Aasta 2009 põhiülesanne
jaapani pänd tuli. jaapanikeelsete sõnadega laul. jess. sellest võisin järeldada, et kas põhiülesandega on segased lood või siis on mu põhiülesanne õppida jaapani keelt. varsti sain ma sellele aga ingliskeelse tõlke ja hakkasin sisust natuke rohkem aru saama.

The row of Gingko trees was swaying in the wind
And me too, I have the same feeling
My restless heart has been locked up
And doesn’t sway anymore, it seems

When I said goodbye, my heart was in pain
When the Summers pass, Fall will hover about
And alone, you’ll look back at the photograph
As the Winters pile up and the Springs scatter

Your toy just

Am I your toy just

3. Eneseteostus aastal 2009, minu “mina” 2009. aastal:

Take a step outside yourself
And turn around
Take a look at who you are
It’s pretty scary
So silly
Revolting
You’re not much
You can’t do anything

Take a look at where you are
It’s pretty scary

7. Armastus aastal 2009:

It’s these substandard motels on the (lalalalala) corner of 4th and Freemont Street
Appealing only because they are just that un-appealing
Any practiced catholic would cross themselves upon entering
The rooms have a hint of asbestos and maybe just dash a of formaldehyde
And the habit of decomposing right before your very (lalalala) eyes.

Tonight tennants range from: a lawyer and a virgin
Accessorizing with a rosary tucked inside her lingerie
She’s getting a job at the firm come Monday
The Mrs. will stay with the cheating attorney
Moonlighting aside, she really needs his money
Oh what a wonderful caricature of intimacy

9. Partnerlus aastal 2009:

She was full of lies and boredom
It came as no surprise that she would cheat

She wasn’t an angel I told her

At times I had to smile
In front of everyone
We seemed the best of friends
Life had just begun
When on the roof a tile began to slip
The house of love caved in and that was it

She wasn’t a princess I told her
And so I witnessed the slaying of my life
That lasted half the nightI wasn’t jesus
Believe me
Our love was seedless
And incomplete

11. Reisid aastal 2009:

Let’s play with a chainsaw!
SUCK ME

12. Karjäär, firma areng, uued kohustused aastal 2009:
jaapanikeelne laul jälle.

my scorched heart is feeling a buzzing sound
a telephone that wasn’t ringing I wanted to stare at it

soon I turn the street corner where the two of us often saw films
together with the midsummer colours I recall that time

13. Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2009:
Frank sinatra “L.O.V.E”

15. Kuhu olen jõudnud aasta 2009 lõpuks?
Good Charlotte “Keep Your Hands Off My Girl”
irrrwwww

aga noh, nagu üks ütles, et vähemalt ei tule igav aasta.

natuke eilsest päevast

tegelikult on praegu väga huvitav trükkida, sest nähtav klaviatuur on see ‘vale’, aga ma trükin ikkagi qwerty oma. oeh, segane. ehk siis. noh, ma trükin praegu siin tavaliselt, nagu ikka, kui sul on normaalne klaviatuur. aga kui ma juhuslikult oma klaviatuuri vaatan, siis on seal endiselt tähed segamini. aga õnneks olen ma suhteliselt palju trükkimist harjutada saanud oma elukese jooksul, niisiis saan ma siin suht normaalsel kiirusel trükkida. ja kusjuures ei tulegi eriti palju vigu sisse, jeiii.

aa, eilsest päevast siis. magama sain pärast kolme (šoppasin arvuteid…), äratus oli 8.20, ajee. pakkisin siis ilusasti asjad ära. siis võis kell juba kolmveerand kaheksa olla (emme oli öeldnud, et kaheksa on väljasõit). guess what, emmeissi polnud veel jalgu alla saanudki. muide, mingite võõrkeelsete asjade trükkimine on siin nummi. no neid ma ei ole ju miljoneid kordi trükkinud. niiet kui mul oli vaja trükkida sõna ‘guess’, siis ma korraks käin toppama ja mõtlesin, et nii, kus see g nüüd on. siis mõtlesin, et g on sees sõnas ‘aga’ ja hakkasin mõtlema, kuidas ma seda sõna siin trükiks. nii ma ta kätte saingi. aa, eilne päev siis. varsti selgus kaks asja: 1) me ei saa kohe kindlasti kell kaheksa välja ja 2) issi tuleb ka kaasa. muidu oli mul selline mõte, et lähen emmega eile linna ja tulen issiga kunagi tagasi, too nimelt oli öelnud, et tahab veel uue aasta sees meile teleka osta. no üllatus-üllatus, ta tuli meiega kaasa. nüüd ma ei teagi, mida teha. ma poleks muide üldse õnnetu, kui ma vana-aastaõhtuks linna jääks. värk on lihtsalt selles, et ,mul on paar peaaegu elulise väärtusega asja maal. näiteks üks teatud vana pann arvuti. ok see tähendab lihtsalt seda, et ma ei saaks emmessennis istuda ja ma ei saaks oma fäncidest kõllidest oma muusikat kuulata. muid asju saan ma siin arvutis ka teha. veel jäi maha natuke riideid, aga nad ei ole vist eriti tähtsad. ungari keele õpik… a teoorias on mul seda vaja alles veebruaris, niiet bäga hull pole. ja siis jäi maha üks pilt, huha. kommid on suva. aa, akulaadija ka. hm. tegelt mul on vaja niikuinii  u 10. jaanuari kandis maale jõuda, niiet äkki saan nad siis sealt ka ära tuua. lalalalaa

oeh, ma kaldun ikka pidevalt teemast kõrvale. sõitma hakkasime umbes pool kümme, sest emme suutis autos veel ühe vaarikakompotipurgi ära lõhkuda. tartus võtsime vanaema peale. käisime korra kaupsis, sain natuke süüüaaaaa. ja siis korterisse. jeiii. mõne aja pärast mõtlesin, et lähen ostan r-kioskist endale paar talongi. aga tooooo muidugi ei olnud avatud. grr. siis kõllasin kadrile ja saimegi kaheks minutiks kokku. siis bussiga raadile. tagasi jõudsin sealt enne üheksat. üheteistkümneks konsale (vennaskond, the flowers of romance, plixid, mitte sellises järjestuses, mai viitsi ümber trükkida lihtsalt). lilled olid ok. siis tulid plixid. mõtlesin, et wtf, mingid krdi 13aastased tšikid ronivad lavale. ja ongi nii. kitarrist oli ainus meha. ja nende laulud….. issssssssand jumal. neid ma vist kirjeldada ei suudagi. laulda nad muidugi ka ei osanud. aga see oli nii.. naljakas! ma suurema osa esimesest laulust lihtsalt naersingi. ja nagu. saal oli täis mingeid punkareid, metalliste jne. sinna ei saa alaealised sissegi. ja siis on laval mingid tiiinekad tšikid ka KÕIK ELASID NEILE KAASA! see oli uskumatu. ja siis tuli üks laul,hahaa. selle pärisnimi on vist ’seal mind ootab pimpa’, aga publik ristis selle kohe ümber vannilauluks. ma kirjutan siia natuke sõnu, äkki saan video ka kunagi üles. igatahes: mina lähen vanni, nanana, mina lähen vanni, nanana, mina lähen vanni, nanana, võtan seebi kaasa. mina sean end korda, nanana, mina sean end korda, nanana, mina sean end korda, nanana, kammin juuksed ära. mina panen riide, nanana,mina panen riide, nanana, mina panen riide, nanana, tõmban sokid jalga. mina lähen koridori, nanana, mina lähen koridori, nanana, mina lähen koridori, nanana, seal mind ootab pimpa. siis oli mingi tilulilu ja siis kordas seda uuesti. aa ja kuskil oli see asi ka. mäletate veel seda asja nagu ‘hull õun’ ja siis see limpa räppis seal midagi<? vot nood tšikid ka räppisid seal. see tekst ei anna üldse seda laulu ja meeleolu edasi, ma tean. aga tšikid esitasid mõned lood ja siis saigi vist nende repertuaar otsa. rahvas hakkas hõikama: vannulaulu! vannulaulu! aga tšikid mängisid veel korra oma esimest lugu. pärast seda karjus pool rahvast: vannilaulu! vannilaulu! teine osa aga laulis: mina lähen vanni, nanana, mina lähen vanni, nanana. tšikid tegelt juba peaaegu ronisid oma asjadega minema, aga siis halastasid meile ja tegidki seda veel ühe korra. kuna sõnad on suhteliselt lihtsad, said kõik juba kaasa ka laulda. ja selle laulu mõju:

1) pärast kui vennaskond esines, siis neilt nõuti ka vannilaulu

2) pärast plixxe võis kõikjal kuulda vannilaulu laulmist.

3) ühes nurgas oli mingi seltskond, kes suurema osa õhtust laulsid: villu teeb suitsu, nanana, villu teeb suitsu, nanana, villu teeb suitsu, nanana, teeb suitsu ära. mina joon end purju, nanana, mina joon end purju, nanana, mina joon end purju, nanana, lähen käpuli koju.

hull õhtu oli.

tuleviqs keegi meid ei mäleta

käisime Trehvis, Kurjam & Pööloy Gläänz. ei jäänud väga rahule, kuna see seltskond, kes seal oli, kergelt sakkis. ja ma olin väsinud. kell on hetkel veerand kaks (öösel muidugi) ja lähengi kohe varsti magama ära. ausõna, kui järgmine konsa, kuhu ma lähen, ka selliste jõmmidega on, siis mina enam mitu aastat oma toast ei välju.

ööd.

…

unenägu1: olin ühes kohas ja sain teada maailma kõige halvema uudise. ma kardan.

unenägu2: (täpselt ei mäleta, annan vaid märksõnad:) beež õhtukleit, seks ja linn, palju ajakirju (cosmod?), riiul, viinamarjad. oi kurat, mingi jaapani rong oli ka.

kuulen hetkel nexust muide.

bonsoir.

üle pika aja taas maal. tegelikult polegi nii hull, nagu kartsin. eilne õhtu möödus rahulikult, magama läksin ka normaalsel ajal. st kesköö ja võib-olla natuke peale. ärkasin enne kümmet selle peale, kui emme mu sõrmuse laua peale pani, olin selle eile leiba tehes kööki jätnud. teesklesin muidugi magamist. varsti läks ta aga ära ja mul und ka polnud – tulingi üles. tutvusin elamisega, sõin, hängisin arvutis. kuna emmel õnnestus eile nautke kätt vigastada, ta ei saa enam käsi märjaks teha, otsustasin eilsed nõud ära pesta. täiesti vabatahtlikult! uskumatu. üldse ma olen ennas täna ületanud. hakkan suureks saama? võimalik.

tegelikult peaks muusika sorteerimise asemel õppima ja lugema, sest teisipäeval on ungari keeles kontrolltöö, aga esmaspäeval on kursa tutvumisõhtu. noh, numbrid ühest kümneni on peaaegu selged lugema peaks ka, võtsin siia kaks raamatut kaasa, ühe kohustusliku ja ühe niisama, aga lugenud olen vaevalt paar lehekülge. ma luban, et täna tegelen sellega. ja ungari keelt võiks nii palju õppida, et oleksin suuteline vabalt ükskõik missuguse numbri ungari keeles peast öelda, samuti vähealt esimese peatüki ära vaadata.

positiivne on see, et ma saan homme vanematega linna, läheme vanavanaema sünnipäevale. see on tõesti tore, sest ma ei salli bussidega siia ja linna minemist. ma saan tõesti igast bussisõidust järjekordse trauma. ja mul läheb pidevalt meelest, mis posti juurest tartus mu buss väljub. aga kuidas seda teada saada? väga lihtne, vaata lihtsalt, millise posti juures on kõige rohkem inimesi puntras, et siis kohe bussi peatudes peale trügida, ja nb: alles sealt pilet osta. see on tõsiselt masendav. miks peava just selle liini inimesed niisugused olema?? kui ma mõnikord harva mõne muu bussiga sõidan, siis on nii harjumatu, et inimesed lasevad kõigepealt bussil rahulikult peatuda, nii, et bussijuht ei pea muretsema, et äkki ta mõne inimese alla ajab. ja alles siis hakatakse viisakalt bussi ukse poole liikuma. minu liinil on aga veerand tundi enne bussi saabumist juba trobikond inimesi ootamas. aaah, see ajab mu hulluks. ütlen ausalt, et see on üks neljast põhjusest, miks ma maale tulla ei taha. kui saaksin kogu aeg autoga, võiksin tõesti vaat et iga nädalavahetus käia. aga aiatb sellest jurast jutust.

tegelikult pole mul midagi targemat ka öelda. eile kirjutasin lõpuks natuke kirja. esmaspäevane värk jääb mõningate asjaolude tõttu ära, ilmselt järgmine esmaspäev hoopis. vennad on jälle pinksivõistlustel. linnaigatsus polegi nii määratu suur, see on vist isegi peaaegu positiivne.

aa. me peame kultuuridevahelises kommunikatsioonis essee kirjutama. ja ma juba natuke tean, millest ma seal räägin. aga seda ma teile ei ütle, höhö.

2,4 giga muusikat šoppasin ka täna.

tegelt tahaks mingit filmi või asja vaadata, kuigi peaks hoopis lugema/õppima. hm, ma nüüd siis hakkan mõtlema, mida oma ajaga peale hakata.

au revoir.

dfghbjn

Teate küll seda tunnet, kui mõni laul kummitama hakkab. Ja siis veel muidugi selline olukord, kui sa ei tule ei esitaja ega autori ega sellegi peale, kus seda kuulnud oled. Ja hiljem mõistad, et sinu arvuti 7200 loo seas seda küll ei ole. Igatahes. Alguses see kummitus sind jah ei häiri. Kuid siis hakkab peas keerlema vaid üksainus mõte: MIS LAUL SEE ON JA KUS KURAT MA SEDA KUULNUD OLEN??? No ja mul just oli selline olukord. Ja siis ma olin  väga tubli. Ragistasin nimelt tükk aega ajusid ning genereerisin lõpuks välja, et see vist on kuskilt filmist. Kuna tegemist on väga aeglase lauluga, naine laulab, ning selle kummitava koha sõndad olid ka väga armastusesed. (sõnu olin muidugi üritanud netist otsida, aga no sa leia õige laul üles, kui sulle meenunud sõnad on nt ‘I love you’) Järgmiseks küsimuseks oli, et mis kuradi filmist see on. Noh, suure tõenäosusega mitte Tähesõdadest. Valik kahanes romantiliste komöödiate peale. Lisaks arvasin, et olen seda filmi mitu korda näinud ka. Holiday? Davai, tšekkasin wikist saundräki listi. Näkää. Oeh, mis siis?? Oot… Love actually?? JAAAAAAAAAAAA, oii ma olen alles osav Kähku juutuub lahti ja jõudsin selgusele, et seep see ongi. Jeiii, juba teist päeva olen täiega uhke enda üle Eilse päev märksõnaks siis ‘toigas’. Tegelt ‘kodukaunistaja’ sobiks ka. Huhahahahahaaaa.

Ei tegelt peaks oma tee ära jooma ja midagi hamba alla viskama. Läksin u seitsme aljal korraks voodisse, ärkasin kell kümme üles. Mönus

Ah jaa, kõigil, kellel vaheldusega probleeme, tuunige oma firefox ära. Mul on nüüd mingi preview-asi, värvilised tabid ning üleüldse on ff mul nüüd musta värvi ja väga nummy. Ei tegelt, ühe asja panin veel, et saan määrata mingi sündmuse või asja tulevikust ja siis see kell hakkab selleni jänud aega lugema. Paraku ei ole mul ühtegi olulist asja ees niiet seda ma praegu kasutama ei hakka.

Appi, ma olen vist õnnelik

Raisk. Parem oleks, kui ma neljapäeval halbu uudiseid ei saaks…

Võite pöialt hoida vms.

laulupidu jms

(üle)eile oli siis selline tore päev, mis tallinnas leidis aset öölaulupidu. aga enne sellest, kuidas me sinna üldse jõudsime.

mõningate asjaolude tõttu sai korterist väljutud alles umbes 10 minutit enne rongi väljumist. tavaliselt lahkun ma siit veerand tundi enne rongi saabumist onju. niisiis tuli natuke päris palju joosta pluss veel väike põige teha, umbes täpselt kui ma rongiukseni jõudsin, pandigi kaadrvärk tööle. nii, rongile jõutud – üks linnuke kirja. siis aga vaatasin ringi ja mõistsin, et istuma me küll ei saa. sest nagu suht kõik kohad olid täis. ok nende kolmanda klassi laiematel pinkidel, mis on mõeldud tegelikult kolmle inimesele, laiasid küll enamjaolt kaks inimest, aga me nüüd nii ebaviisakad ka ei ole. noh, läksime siis ühte vahekäiku (see ruumike, kus rongi sisenemine ja väljumine toimub) ja hängisime natuke seal. paraku oli meil aga ‘kergelt’ palav ning me läksime üldse kahe vaguni ühenduskohta, sinna, mis mõlemalt poolt uksega eraldatud on ja kust saab rööpaid vaaata. vooot, see jah. seal oli natuke tuuuuult. millalgi läksin tagasi eelmisse ruumi istuma, lahendasin vist ühe sudokugi ära. paraku oli meie ‘toakaaslasele’ lisandunud veel kaks tükki ja nad mõlemad olid väga lärmakad. grr. siis läksime veduri ette vahekäiku hängima, sest seal ei olnud kedagi. paraku hakkas sinna kõvasti vetsulisi ilmuma. üks venelane oli naljakas. üks poss tuli ka sinna hängima, seisis suht vetsu ees. millalgi ilmus sinna venelane, prõmmis täiega uksele. siis küsis midagi poisilt vene keeles. poss jumalast ei saanud aru. venelane küsis uuesti midagi. poiss ütles jälle eesti keeles, et ei saa aru. venku küsis umbes, et ‘vjene keel?’, poiss vist ütleski, et ei oska, venku vist ei saanud aru. jällegi prõmmis uksele. oeeh, see oli väga njummy. varsti ilmus sinna imelik meha, kes hoidis peaaegu kogu aeg suud lahti, aga hambaid koos. see nägi jubedalt kahtlane välja. kõigepealt toksis tema vihmavari mu jalgu. siis tegi ta telefonikõne, uuris mitu korda, millal läheb esimene buss haapsalust tallinna. siis rääkis veel väga tükk aega, aga iga natukese aja tagant ütles, et eieieiei, ära sellega küll mine. nagu. tõsiselt palju. varsti ma pidin iga selle ütlemise peale pea ära keerama, et ta mu irvet ei näeks. aaaa, jätsin vist mainimata, et tal oli jubedalt vali ja närvidele käiv hääl. varsti tegi ta aga uue telefonikõne, mille käigus uuris taaskord, millal läheb järgmine buss haapsalust tallinna. ja jälle see ‘eiei, ära sellega küll mine, see on liiga kallis’. aaapppiiiii. igatahes, millalgi jõudsime tallinna. olin rongis näinud liisit ja sikit ja kuna meil polnud õrna aimugi, kuidas ja kuhu edasi minna, ootasime nemad ära ja läksime koos trammiga kadriorgu ja sealt laululavale. seal ütlesime vist tšau, mina tahtsin lippu osta, nemad läksid kusagile istuma. otsingi siis endle minika eesti lipu ning läksime meiegi istumist otsima. mõningate asjaolude tõttu jäi see küll põhiliselt minu ülesandeks. jõlkusime natuke ringi ja millalgi ma mõtlesin, et ah, suva, istume maha. a mida me näeme, liisi ja siki on kohe sealsamas. davai, nihkisime siis veel natuke lähemale. liisi loovutas mulle oma sõnadelehe. nautke vis sõime ka. varsti hakkaski asi peale

aga mul läks nüüd hetkel kirjutamisisu ära, äkki pärast või kunag hiljem jätkan. adjööksar.

.

Võtsin postitamislehe lahti, kirjutasin juba esimese lausegi ära ja.. kustutasin selle ära. Tegelikult mul polegi eriti siia midagi väga olulist öelda. Eilne õhtu oli tore, magama sai mindud kell kuus. Ma sain targaks, lisaks nägin, et ma kõige lollim polegi Neli tunnikest magasin, siis jätkasin lugemistööd. Tõsiselt huvitav nagu. Noh, suurem osa asju. Oli jurandusi ka, või siis lihtsalt tekst, mis inside joke’idest kubiseb. Päeval uimerdasin, šoppasin veeeel muusikat (olen juba t-tähe juures), tudusin.. Aa, mind veeti ju linna millalgi. Jaa, seal sai ja toimetatud. Toidupoes läks jälle ulmelised 200 krooni. Ja õhtupoole läksin teise linna otsa. Saime süüa ja puha Teisipäeval on öölaulupeole minek, transpordivahed on veel valimata. Ilmselt kas buss või häälega, mõtleme veel.

IRRRRWWWW, ma nägin täna ju eriti nummyt unenägu!!! Kahjuks on seal tegelasi ja asju, mis mu kalli blogi veel kallimaid lugejaid absoluutselt ei huvita, niisiis lõpetan oma tänase sopapostituse ära.

Eesmärk:

saada oma muusikakogus 1. septembriks 2008 täis 10 000 laulu.

Tundub võimatu?

Eks näis

Praegune seis: 6338