Eile käisin üle pika aja peol. Väljas käimisi ja liohtsalt kellegi pool kodus istumisi on olnud küll ja küll, kuid viimast pidu ma küll ei mäleta. Pidu pidasid kolm tšikki, neist kaks soomlased, kes on Eestis juba hea mitu aastat õppinud. Ja siis oli saal soomlasi täis. Harjumatu oli kuulda peol eesti keelt, tavaliselt olen ma taolistel üritustel umbes ainuke eestlane olnud. Õhtu šokk saabus aga hiljem. Tutvustati meie kambale seal mingit sakslast, kes Eestit väisab. Nojah. Kümme minutit hiljem avastasin, et too sakslane räägib ühe eestlasega eesti keeles. WTF. Ootasin kannatlikult, et ta vait jääks. Ja siis küsisin: miks sa eesti keelt oskad??! Vastus: õpib soome-ugri keeleteadust ja on Eestis IFUSCO (üks konverents, mis varsti Tartus peale hakkab) pärast. Päris hea. Ma olin teda eelnevalt küll kuulnud TERE ja TERVISEKS ütlemas, aga arvasin, et ju talle keegi õpetas mingeid elementaarseid asju siin.

Tahaksin midagi eilsest kirjutada, aga ma ei leia sõnu. Väga meeldejääv päev igatahes.

Mõtlesin ühele asjale. Ja ütlesin…

Scheiße.

Siis meenus, et mul oli J-iga jutuajamine ja ma jõudsin järeldusele, et peaksin seda sõna vähem kasutama. J õpetas mulle uue sõna, mille järgmisena ütlesin:

Mist.

Siis meenus mulle, et on eesti keele teisipäev ja ma peaks enda pahameelt hoopis eesti keeles väljendama.

Kurat.

Seejärel sain ma aru, kui napakas see kõik on.

Fakk.

Ainult et see kõik käis päris kähku. Suht vahva.

J on tagasi! Käisin tal bussijaamas vastas ja koju jõudes sain umbes veerand tundi õnnemullis olla, kui J-iga vesteldes tuli välja, et ta läheb nädala pärast Ukrainasse. Unustas seda mulle mainida. Nojah. See viis tuju natuke alla, aga siis ta hakkas oma kotte lahti pakkima ja ma sain kõvasti nänni, mis meele jälle heaks tegid. Suurem osa nännist on muidugi toodud lennukist. Kuna J lendas Koreast Frankfurti lennuki esimeses klassis, siis poputati teda seal ikka korralikult. Mulle tõi ta lennukist pidžaama, ridiküli minikate Bvlgari toodetega ja L’Occitane’i värskendava näovee. Lisaks sain veel riisiveini ja Vene komme. Veel tõi J reisilt kaasa kaks paari susse (hotellidest võetud), Korea õlut, Korea kiirnuudleid ning lennukilt veel esimese klassi menüü. Kui J-i lennuk hakkas Frankfurti jõudma, siis küsis stjuuardess temalt ta mobiilimarki. Ja tõi talle siis uhkes karbis nahkvutlari telefonile. Kui nüüd võtta, et J-i lennupilet maksis 60 eurot, siis arvestades lennukist võetud nänni, kaheksat söögikorda ning lugematul hulgal jooke oli see üks päris kasumlik lend

Eelmisel nädalal jäi omanikuga jutt, et saame võtmed täna kell neli, lubas nädalavahetusel üle helistada meile igaks juhuks. Ühndust võttis ta alles aga täna ja uuris, kas kell seitse sobib. Mis seal ikka, ju siis sobib. Nüüd on kella seitsmeni aega pool tundi ja ma olen päris närvis Kõigepealt sinna jõudes tuleb omanikuga paarist asjast rääkida ja SIIS ONGI MEIL OMA KORTER, VIDIIT-WUHUU. Esialgu on pesakene küll väga tühi ja lage (kuni neljapäevani), aga ongi vähem võimalusi kõrvaliste asjadega tegelemiseks.

Tartu-Tallinn bussis. Öö möödus üllatavalt unerohkelt ja ka hommik oli päris m6nus. Praegu üritan lihtsalt reisi nautida ning mitte m6elda sellele, et juba 6htul seisab ees kohtumine hunniku sakslastega. Hilfe…

Leidsin just viisi, kuidas mind meeleheitlikult saksa keelt õppima saada. Tuleb mul vaid kuulda, kuidas J oma pereliikmetele mu saksa keele oskust kiidab ning juba jooksen ma oiates oma õpikut otsima. Musta pesu kastist, kuhu ma ta nädala eest visanud olin. Oi põrrrgu. Jetzt geht es los…

Tõmbab tükki

Õõõõõõõ, kui nõme kõik on.

Alustan oma ärahõõrutud jalgadest. nad küll paranevad jõudsalt, aga ma pole ka kolm päeva midagi muud jalas kandnud peale ema crocside (ja neid ka mõned korrad päevas väga lühidalt). Tahaks aga varsti linna tulla. Variant 1: täna ja bussiga. Plussid: saan siit ära, saan linna, saan trenni. Miinused: mul pole midagi peale hirmhõõruvate kingade jalga panna, bussisõit nõuab palju aega, raha ja närve. Ja ma peaksin bussijaamast ühikasse kõndima. Variant 2: saaksin homme vanematega linna. Plussid: saaksin minna ema crocsidega või paljajalu, ei kulu bussisõidu peale raha. Saan maalt igasugust söögi- jm kraami kaada vedada. Miinused: ma magasin täna nii halvasti, et ma ei suuda enam oma toas olla siin. Ma peaksin veel ühe päeva oma ühte venda välja kannatama. Ma peaksin pool homset päeva veel siin olema.

 

Tõesti ei tea, mida teha.

Ja nüüd üks uudis. Mõned võib-olla teavad, et ma läbisin kevadel tuutorikoolituse ja plaan oli sügisel pisikeste smugride tuutoriks saada. Noh, plaanid muutusid. Minu erialal on tuutordamine nii popp ja noortepärane, et tahtjaid on väga palju. Long story short – ma saan omale sügisel vist hoopis karja vahetusüliõpilasi. Jagasin seda uudist tän eile (ma nagu polekski maganud, seega päevad sassis) ühe inimesega.

Üks inimene: aa, väga hea ju, saad inglise keelt harjutada.

Mina: mm, su reaktsioonist on aru saada, et sa pole vahetusüliõpilastega väga kokku puutunud.

Ehk et mind ootab huvitav sügis.

 

naispseudohermafrodiidid

Ma sain just šoki, südari ja aasta üllatuse osaliseks.

Läkain just ÕISi vaatama, kas ma ikka olen kõik sekskäitumise slaidid sealt salvestanud. Kui olin jõudnud ainete nimekirja juurde, viskasin igaks juhuks pilgu peale, ega ma mõnda arvestust, hinnet või midagi halba saanud pole. Ühe aine puhul ma kartsin seda viimast. Ja mida ma näen – olin selles aines hinde saanud – D. Ma mõtlesin, et seal on kuskil juunikuus eksam, kuhu ma minna plaanisin. Nagu te juba võisite aru saada, pole ma seal viimasel ajal väga kohal käinud. Hindega rahul… noh, D-ga rahuolemiseks peab aine olema ikka väga hull. Mida see ka natuke oli. Aga siis ma hakkasin mõtlema, et ma oleksin tegelikult võinud väga lihtsalt selle aine ka paremale hindele teha, kuna seal pidi paar asja esitama. Ma mõtlesin, et nendega on aega, et kunagi enne eksamit ehk juuni alguses teen vast ära. Natuke jääb see kripeldama, aga kui ma oleksin tõepoolest pidanud eksami tegema, siis üle D poleks ma nkn saanud.

Kui olin veidi oma D-st toibunud, hakkasin ma mõtlema, et ptüi-ptüi-ptüi, aga mul on sellel semestri siiani hinnete ja arvestusega kuidagi… vedanud? Ma tõesti loodan, et ma nüüd oma nelja tunni pärast toimuvat seksuaalkäitumise eksamit ära ei sõnu. Igatahes. Mu esimene eksam oli ju selline, et ma avastasin selle toimumise ÕISist alles 14 tundi enne eksamit ennast. Seal olid üsna head küsimused ja ma sain B. Sutropilt arvestuse saamisega läks ka üsna hästi. Ja nüüd siis see. Noh, nüüd ongi kaks varianti – kas läheb kohe kõik väga hulluks või tuleb mul vahelduseks sess, mis ei pane masendusest oigama.

Ja ikkagi on imelik on mõelda, et kahest selle semestri väga kardetud eksamist on mul üks nüüd nö tehtud.

Sain eile paari inimese (era)elu kohta nii palju infot, et olen nüüd üksainus suur informatsioonimull. Eile õhtul koju kõndides oli küll tunne, et lõhken. Nüüd olen natuke maha rahunenud ja arvan, et suudan infoga nii ümber käia, et teistele seda jagama ei hakka. Klatšimoor mu sees on küll õnnetu, aga midagi pole teha.

Aga no oiiiiii mida ma küll teada sain eile…