(pealkiri puudub)

Tere taas!

Kõigepealt tahaksin tänada esimest lugejamängus osalejat. Aga et tekiks midagi võistluse sarnast, ootaksin vähemalt ühe pakkumise veel ära

Eile läksime siis pubisse, mis pidavat J-i sõnul olema as Irish as it could be, because it’s the second oldest pub in Ireland. Pilte ma ise ei teinud, aga pubi interjöörist võite natuke aimu saada SIIT. Kogemus oli väga võimas. Baar oli täis keskealisi ja vanemaid inimesi, kes pärast pikka nädalat sõpradega kokku said, et Guinessi juua. Arvatavasti olin ma umbes kõige noorem inimene seal. Pubi oli väga õdus. Mitte et see oleks väga ilus ja mugav olnud, eiei. See on pisike ja vana. Aga võib-olla on just inimesed need, kes pubi õdusaks teevad? Igatahes ei olnud seal mingit lällamist (pooled külastajatest olid ju pensionärid), vaid mõnus sumin ning õlleklaaside kõlksumine. Reede õhtuti on seal elav muusika (seltskond varieerub, aga põhliselt vanemad härrasmehed ja J-i õde), intrumentidest olid eile esindatud kitarrid, bandžod ja akordion. Ja siis istud seal, naudid kaminast õhkuvat soojust ja iiri muusikat… Vahetevahel ajad kohalikega ilmast juttu. Guinessi ma ei joonud, muidu oleks pilt täiuslik olnud, haha. Maitsesin J-i klaasist, aga ise jõin hoopis pindi Iiri siidrit. Kauaks ma sinna ei jäänud, mingi tunnikeseks äkki. Olin väga väsinud; pea, kurk ja jalad valutasid jne, lasin J-il end veidi enne keskööd tagasi koju saata.

Täna käisime kogu kambaga ehk kuuekesti jalutamas. Siin linnakeses on loss/kindlus, mida näidati filmis “Braveheart”. Mööda jõeäärt jalutade läksime läbi ka surnuaiast ja mitmetest lossivaremetest. Vastaskaldal sõid obesed rohtu. Täna oli samuti päris jahe ilm, J-i õde juba kurjustab meiega, et miks me küll külma ilma endaga Eestist kaasa tõime. Ahjaa, ma olengi ju suutnud veidi tõbiseks jääda. Kurk on valus ja nohu on ka. See on see, kui 15 kraadi soojemasse kohta tulla…

Suvalisi märkmeid.

• Mööda jõeäärt kulgeva raja ääres on iga paarisaja meetri tagant päästerõngad.
• Kui täna seal rajal jalutasime, siis viiest vastutulijast neli tervitasid meid.
• Kui Eestis poodides pärast ostu sooritamist ütleb müüja sulle heal juhul tšekki ulatades palun/aitäh, siis siin saab paljudes kohtades tõelise sõnadelaviini kaasa. Thank you, my dear; take care ja mida kõike veel. Kuna see öeldakse kõik väga kiiresti (ja mõnikord heavy iiri aktsendiga, siis on päris raske aru saada.
• Majad on siin kõik ühesugused. Juba neljapäeval enne maandumist märkasin ma seda. Kuna J on enda jaoks avastanud seriaali Weeds, siis maanudmise ajal hakkas ta mulle kõrva ümisema sarja tunnuslaulu: little boxes on the hillside, little boxes made of ticky-tacky, little boxes on the hillside, little boxes all the same… Ja tõesti, kõrvutised majad on kas ühesugused või väga sarnased.