Ega midagi head ei tasu kunagi tahta. Ikka tuleb kõik sitasti välja ja jään veel süüdi ka.

põrrrrr

Närv on täiega sees, lendan kohe oma esimesele eksamile. Iseenesest oli aine tore ja värki, aga mul pole õrrrna aimu ka, kuidas mu teadmisi täpselt kontrollima hakatakse. + ma viimasest loengust puudusin ja ma tean vaid väga häguselt, millest seal räägiti. Ja kogemata jäi üks artikkel lugemata. ja “Võromaa kodolugu” on mul ka ainult sirvitud natuke. Brrrrr, nii närvis olen juba. Mäletan veel eelmise aasta sügissemestri esimest eksamit, milles ma kergelt ee.. läbi kukkusin. Jummeljummeljummel.

Beal. Neal. Meal. McBeal.

Olen mõningate aegade jooksul jõudnud ära vaadata umbes poolteist hooaega kunagist menuseriaali “Ally McBeal”. Kunagi kirjutasin vist siia ka ühtteist, kui vaatasin ANTM esimest hooaega. Et kui imelikult seal küll riides ollakse ja kui kahtlane on meik, kuigi too tegelikult ei olegi väga ammu tehtud.

Selle seriaali vaatamisel tekkisid uued tähelepanekud. Riietus on seal nii tavaline, enamasti veel karmid kontorikostüümid, et need ei häirigi. Huulepulka on vahel mõnel liiga palju, aga see ei torka ka tegelikult silma. Mida ma aga pidevalt märkan, on see, et seal ollakse väga.. nö vagad. Võib-olla olen ma lihtsalt liiga palju seksi ja linna vaadanud, aga… AM-is on nt juba suudlus niiii hull, suur ja tähtis asi. Tegelased kujutavad kõigiga kõike ette, isegi räägivad sellest omavahel, aga nende teod nii kaugele ei jõua. Kas tõesti on kümne aastaga kõik nii palju muutunud? Ma ei oskagi öelda, on see hea või halb. Aa, üks näide tuli ka meelde. Ally toakaaslane Renee on väga väljakutsuv ja enesekindel naine. Talle jäi vist baaris silma mingi tüüp ning ta vedas vist kellegagi kihla, et sebib tüübi ära. Sebiski. Jõudsid lausa naise koju. Suudlesid seal, mees hakkas kergelt ka kabistama, naine kohe ähmi täis ja kikkpoksis mehe oimetuks (mees kaebas Renee kohtusse, viimane muidugi võitis).

Ja muidugi, HALLOO, mul on teine hooaeg poole peal ka ainsad tegelased, kes seal intiimelu elavad, on üks abielupaar. Samas käivad kõik baaris iga õhtu ja kõik deidivad ka kõigiga.

Aga eks älli mäkbiili tulebki vist vaadata vaheldumisi seksi ja linnaga. Siis on asjad tasakaalus.

Vanamutt olen.

Oiii, kuidas mulle meeldib sünnipäeval orkutis skräppe saada. Ma eelistan neid iga kell sõnumitele ja mis veel hullem, kõnedele. No olgu, on ka erandeid. Üks kohutavalt tore telefonikõne oli ja siis sain sõnumi inimeselt, kellelt ma seda küll saada polnud lootnudki.

Tegelikult oli mul eilne päev täiega ära planeeritud: vein, söök ja Ally McBeal. Ja neid kõike kohutavas koguses. Paraku muidugi päris nii ei läinud.. Juba hommikul kupatati mind kolmandiku famiiliga hommikustööki õgama. Ja siis.. nojah. Selgusid igasugused asjad ja ma lõppkokkuvõttes olin õhtu üldse mujal kui ühharis. Allyt ka ei vaadanud. Natuke kahju, sest ma tahtsin endale kohutavalt masendavat sünnipäeva. Et jääks vähemalt meelde. A nüüd tuli selline täiesti tavaline, ilmselt ülehomseks on kõik juba meelest läinud.

Mis veel uudist. Rammsteinile lähen. Mu vanavanaema on tore. Eraelu on endiselt ülisegane. Lastekirjanduse raamatute lugemist alustasin lõpuks. Blah, aitab ka.

Aga homset ootan.

olen rõõmurull…

… SEST 4. DETSEMBRIL ON TAPPERIS…… VIIKATEEEE

Taas rootsi keelest

Tänane tund oli arvutiklassis. Jooksin kähku ühe vaba laua juurde ja mõtlesin, et mu pinginaaber saab vast kõrvale istuda, kus ka arvuti oli. A kohad kahmati kähku ära, seega istusime kahekesi arvutivaba laua taga, mis oli ainuke selline klassis. No ja muidugi selgus, et täna teeme hästi palju asju arvutis. Pidime kuskilt hääldust kuulama ja siis ise järele ütlema, kõva häälega. No siis hakkas juba natuke parem, sest ega ma poleks seda väga teha viitsinud. Siis millalgi jagas õp mingisuguseid häälduslehti, ja… meist libises kuidagi jälle üle. Ehk siis olime arvutitud ja lehetud. Ma hakkasin hüsteeriliselt naerma (mis oli väga huvitav kogemus. ja pinginaabrile, üllari-üllari, piinlik).

Muidu läheb… maitea. Vist mitte eriit hästi. Kooliga on nagu ta on, vanadus läheneb ja mul on vaja homseks Rammsteini pileti jaoks raha kokku saada. Arvestades mu praeguseid suhteid perekonnaga, on see juba natuke kahtlane.

Käre Gud, gör så att jag vill äta, fast bara inte fiskbullar…

jag arbetar på ett kontor

Mõtlesin see semester natuke rootsi keelt meelde tuletada ning regasin end algkursusele. Poolteist kuud olen seal käinud ja nii kuradi lihtne on veel. Aga asi ei ole ainult minus, me teeme pooli harjutusi seal kaks korda pluss nüüd hakkasime võtma ühele õpikule lisaks ka teist õpikut. Ehk siis uuuesti õpime numbreid ja määratud vormi, jesss. Aga see selleks.

Kuna õppejõud on rõõmurull ja tahab, et meil oleks vaheldust, näitab ta aeg-ajalt mingit rootsi keele õppefilmi. On mingid mees ja naine ja siis neile tuleb Rootsi külla veel üks onu ja siis nad teevad tollele linnaekskursiooni ja värki.

Film ise on pärit VÄGA üheksakümnendate algusest. Taustamuusika on super, rääkimata siis veel sisust. Aga jällegi, see selleks.

Ma ei tea, võib-olla olen ma ainus, aga minu jaoks on see film kuidagi… perv. Iseenesest pole ju midagi imelikku, kui kaks meest ja üks naine koos hängivad. Ometi tulevad mul seda vaadates väga kummalised mõtted pähe. + mehed seal on pervide nägudega.

Tegelikult on üks mees ja naine seal paar. Ja kolmandal tegelasel pidi vist lausa naine ka olema. Täna nad jalutasit Stockholmi vanalinnas ja mingis kohas müüdi postkaarte. Naine küsis sõbralt, kas too äkki tahab saata kaarti oma naisele. Ja siis pakkus talle sellist kaarti, et kõik on must, aga all nurgas on 2 komplekti jalgasid. No teate küll seda pilti elu24.ee-st, mis on alati juurde pandud, kui teemaks on seks. Et naise jalad mehe jalgade peal vms. Ja siis kaardi alla oli kirjutatud, et Stockholm öösel. Hm.

Aga läheb hullemaks. Täna me vaatasime päris palju seda filmi ja jõudsime juba nii kaugele, et kolmene seltskond jõudis paarikese koju. Ja üllari-üllari, neil polnud lapsi kodus, nad olid nädalalõpuks või midagi vanavanemate juures. Hmmmmm.

Oijah, asi on vist ikka minus.

teateid olevikust

Peagi on plaanis siia kirjutada reportaaž mu ülitoredast ekskursioonist Lõuna-Eestisse ja Põhja-Lätti.

Muidu läheb…. hhhhhuvitavalt.

Ja hakake mulle siis nilbeid sünnipäevakinke varuma!

päris kohutav on ikka see, kui oled uuest levelist KAHE PUNKTI kaugusel ja sul on null enerksi ja staminat.

living is a problem

Eelmine nv olin ma enam-vähem nii üksi, kui olla saab. Ja oioi kui hea oli. Nüüd.. minust kahe meetri kaugusel on keegi. Kaks korrust allpool on keegi. Ma isegi tean neid. Ometi tunnen end nii üksildaselt.

Mul on liiga palju kogemusi lähedaste inimestega, kes ühel ilusal päeval leiavad endale Härra Õige ja siis järgmisel hetkel näeme me näost näkku korra aastas ja telefonitsi vms suhtleme ainult siis, kui midagi pakilist on vaja teada saada. Ma ei tea, võimalik, et olin ise ka kunagi selline (kui, siis need ajad on nüüd küll kindlalt otsas). Vahepeal on see päris masendav, sest no ei ole kellegiga lihtsalt rääkida. Oleks, aga ei saa, sest tean, et teine pool lihtsalt ei kuulaks. Aga pole hullu, sest mingi ime läbi olen ma viimase aasta jooksul endale lausa paar uut tuttavat leidnud(!). See ikka leevendas kõvasti.

Ja nüüd hakkas jälle peale. Nädal aega tagasi oli kõik kõige paremas korras, nüüd on tal Suhe. Soovisin õnne isegi ja loodan neile kõike paremat. Ja samas olen nii kurb, sest üks on nüüd jälle lännu. Ütles, et meie vahel midagi ei muutu, aga juba viimase kahe päevaga on muutus olnud järsk.

Siiamaani jõudsin kirjutamisega. Siis selgus, et asi sai just läbi. Ja ma nutsin. Kurvastusest. Pärisel ka!