..

ma niii kardan. nagu.. appi. täna selguvad siis nii mõnedki asjad…

See algas päev pärast lõpetamist. Millalgi läksin maale ja seal polnud mul arvutit kaasas, ainult korra käisin orksus vist. Nüüd on see jälle. Nagu. Oeh, saa sellest üle juba. Aga vot ei saa! Ma olen kogu aeg lootnud, et aga äkki… Kuid kui taaskord mõni otsustav hetk käes on, läheb nii nagu alati. Punkt. Ma peaks tegeölikult sellega juba ammu harjunud olema.
Jaan möödus Tähesõdasid vaadates ja juustu õgades.
Emme on disappointed.
Elagu Allah!
Ma ei saa aru, kas mulle jõudis lõpetamine kaks kuud tagasi kohale või pole ta seda veel teinud. Mingit erilist tunnet küll pole.
Kängurud rokivad.
Mul on rulluisuhullus peal. Paraku maksavad nad nii alates 3000st umbes. Okei, mingeid >2000seid nägin ka täna, aga noid ma ei usaldaks onju. Pean ikka oma cv ära saatma..
Ostsin lõpuks püksad ära, jee.
Kohalik jaan jäi tõesti külastamata. Palun vabandust.

perse. perse. perse. perse. perse. perse. perse. perse. perse.
ma vihkan oma ema. ja mitte vähe.

Sain lõpuks 3 ja natuke peale tundi magada.

Üritus siis. Mm. Riidevalik oli totaalselt metsas (aitäh sulle). Auto peale saime nii seitsme kandis. Sõit oli ülinummy, sisaldades endast suures koguses Liibrit. Millalgi jõudsime siis kohale ka. Sõime natuke.
Appi, ma ei taha siia üldse praegu midagi kirjutada. Kunagi hiljem noh. Praegu ütlen vaid seda, et emme on jobukakk ja mitte vähe. Vanaema suutsin täna õnnest nutma ajada. Emme pole kirjandit veel maininud, kuigi ma talle 4 minutit pärast tuleuse teadasaamist sõnumi saatsin. Suuht äge. Ja mul on endiselt juuksuris käimata. Ja kingi pole. Ja homme, ülehomme ning üleülehomme hakkab alles nalja saama…….

Sa pole kole nagu väike rattur, kellel pole kattu

Aa, tegelikult on üks natuke negatiivne asi ka. Ma nimelt vbl mõtlesin välja, miks emme eile halvas tujus oli. Ta tuli just Rootsist onju ja äkki nüüd koju jõudes sai teada, et ta ikkagi ei saanud seda tööd, kus ta intervjuudel käis ja värki. Sest tegelikult pidid tulemused saabuma mingi Rootsi mineku samal päeval ehk siis nüüdseks on need kindlalt käes. Ja kui ta oleks töö saanud, oleks ta tuju kindlalt parem. Niiet ma pean definitely endale töö hankima suveks, st vähemalt suveks.

ÜÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄÄ

Hindamiskriteerium	Maksimumpunktid	Tulemus
Vorm/ülesehitus	5	4
Sõnavara/stiil	15	12
Õigekiri	35	31.5
Sisu	45	27

LIIGAHULLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLLL

Nagu. On juba järgmine hommik kellaajaga 11.55, aga ma ikka ei usu seda. Ei usu. Ei usu. Ei usu. Ei usu. Kas keegi, palun, virutaks mulle prussiga pähe natuke?

Kirjand tuli.

Täna sain millalgi sõnumi. Hakkasin juba paanitsema, aga vaadati, et see ei ole mitte REKK-ilt, vaid Maarjalt. Sai kirjandi 78. Mul oli hea meel ta pärast.
Millalgi umbes 23.56 hakkasid kõlarid jälle piiksuma. Sõnum. Maarika paanitses. Ja mitte vähe. Olime kokku leppinud, et mina ei vaata ise sõnumit. Ta siis vaatas, mina pöörasin ära. Vaatasin ta nägu. See oli kahtlane. Läksin aknalaua juurde hullumeelitsema. Äkitselt kuulen, kuidas kirutakse, et TÜ kodukas ei tule lahti, aga mu aju ei suutnud seda lahti kodeerida. Mingite sekundite pärast jõudis see mu ajju ja… OOT MIS MA SAIN ÜLLARISSE SISSE VÄ?!??!!? Ja teate nalja, suht saingi. Kirjand siis 75 ja ma olen.. ülimalt õnnelik. Tõesti. Ma pole enam vägaväga ammu nii õnnelik olnud .Jah, natuke õnnelik küll, kuid alati on mõtted läinud eksamitele, st nende sooritamisele ja siis ka tulemustele, ning see on alati pisut tuju ära rikkunud. Aga nüüd… Mul tuleb nüüd ainult kahe asja pärast muretseda ja neist ühega pole veel kiiret ka: kuhu suvel tööle saada/minna ja mida siis üllaris õppida hakata. Jah, te kuulsite õigesti. Ma ükspäev natuke mõtlesin (haruldane juhus minu puhul) ja mõtlesin välja selle, et ma pean minema üllarisse. Kas või aastaks, aga pean. Ja siin ma nüüd siis olen… Oeh. Väga õnnelik tõesti. Mitte et see kellelegi eriti korda läheks (paari erandiga, vähemalt nende endi väiete kohaselt), aga mul on sellest suhteliselt suva. Täna olen ma egoist ja mõtlen peaaegu ainult endale.

sitamaja korpus kaheksa

Sain täna mõned tulemused. Suht rahul olen, eriti ajalooga.
Millalgi helistas emme. Ta hakkas siis punkte üles kirjutama. tema reaktsioon:
“Nojah.
(paus)
Nojah.
(paus)
Noojah).
Ja siis sõitles minuga mitu minutit, sest mul pole veel kingi ja ma pole juuksuris otsi lõikamas käinud. Ime, et talle kingsepp meelde ei tulnud, siis oleks veel vinguda saanud. Aga noh, seda sai ta niisama ka teda. Nagu teda huvitaks, mis soeng mul plaanis on ja et kas seal juukseotsad üldse nähtaval on. Või et kas mul on sall olemas. Või et kas mul on raha vaja. Või kuidas ma ise oma tulemustega rahul olen. Või kuidas ma end tunnen. Eii, kus sa sellega. Sai punktid teada, üritas oma negatiivseid emotsioone vaos hoida ja siis hakkas muude asjade kallal vinguma.
Suur tänu kõigile toetuse eest, eriti oma emale. Mida ma küll temata teeksin…
Ilm sakib. Ma ainult voodis istuksi, eriti pärast ühte teatud telefonikõnet. Nagu. Ma olin suht häppi, tõesti. Ja ma pean millalgi täna veel vanaemale ka helistama, sest muidu ta solvub ja ma jään pärandusest ilma. Ja ma ei taha üldse temaga rääkida…

Magamine…

…on tore asi. Eriti kui sa näed unes õudkat. Noh, see polnud õudukas kollide ja muuga, vaid veidi teistsugune. Alguses (=kohe pärast ärkamist) mõtlesin, et kirjutan selle blogisse üles, kuid läks vist meelest. Igatahes, suht masendav unenägu oli ning ma loodan, et sellist asja veel mõnda aega ei juhtu. Jah, kunagi asjad suure tõenäosusega ikkagi lähevad seda rada, aga andke mulle vähemalt aasta……

323. postitus

“Stepihunt” sai läbi, nüüd hakkan järjest pileteid läbi võtma. Oh seda õudust…
Kogu see jura võiks juba läbi olla, tegelikult ka. Võiks olla.. 26. juuni. Või 25. Noh, midagi sellist igatahes.
Arvuti käitub kummaliselt.
MAEIOSKAAAAAAAAAAA

€€€€€ vol2

Nädala pärast kükitan ilmselt aktusel. Brrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrrr.
Kell on 12 ja 3 minutit