‘natuke’ väsinud

aga endiselt häpi.
täna kaubamajas. oli vaja lapsevanemalt ühte asja teada saada. küsisin ära, sain vastuse. ja siis: ’sa oled nii rõõmsa häälega.’
nokei.
tegelt oli huvitav päev. kõik algas muidugi sellega, kuidas siin korralikult sisse magatud sai, aga ikkagi
vääkk, homme kirjand. ee, mul puuduvad mõtted, ma pole saanud midagi lugeda, pm onlinest käin jah vahel pealkirju lugemas. jeii, 99p tulebm vabalt.
käisin täna poiste hokit vaatamas. noh, tegelikult ma lihtsalt röökisin, karjusin, kriiskasin, kiljusin, niutsusin ja natuke hüpasin seal. a pole hullu onju. tegelikult sain ma seal kerge šoki ka, aga njah.
vässsssss.
höhöhöhööhööhöhöhöhööhhhhöööö

MA SAAN TRÜKKIDA!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

hahahaaaa.
suht häpi.
tegelt on tore päev olnud. ma ei jäänudki (kolmandasse) tundi hiljaks. või noh, jäin, a klassi sain ikkagi enne pungat. seal sain endale pinginaabri ja pungakest millegipärast vist natuke häiris see, kui me aeg-ajalt sosistades mõne lausekese vahetasime ja ta palus meil kas rääkimise lõpetada või klassist lahkuda. hm. (jah, peaksin vist ikkagi hummipraksi ära tegema, juhhei)
ajalugoost sai räägitud. hm, mis veel. oooo, hinnnnnded muidugi. enamjaolt neljad, keka neli pluss, füsa kolm miinus, teringuni ei jõudnud, sealt peaks midagi positiivsemat tulema. aa, ühiskond kolm pluss (käib kah). füüsika oli.. tavaline. st alguse isegi kuulasin, pärast enam ei viitsinud ning tegin näo, et magan. pärast füüsikat läksime kadi ja heleeniga wildesse, kus ma rõõmsalt nende kulu ja kirjadega kuuma šokolaadi ja tiramisu kooki nautisin.

oi kurat. kell on vahepeal umbes 00.17 saanud. hakkaks filosoofiat õppima?

nooot!

aega on.
ja mul on natuke tegemist ka…

tänane skoor: 2 väravat

bussis. heliseb telefon, isa. et ma siis nagu peaksin täna ise ühistu koosolekule minema. EIIII, ma ei tahaaaaaa. nagu esiteks, see on umbes kakskümmend korda ebameeldivam kui hambaarst. teiseks ma ei taha oma naabrimeest näha. kolmandaks ei ole mul volikirja ja siis hakatakse selle kallal jälle õiendama. ee, njah. no sorryy, aga ma lähen parem õue hännngima. no ups, oli tegemist, isa paraneb opist ja emast oleks koosolekul umbes sama palju kasu kui minusti ehk siis üldsegi mitte. vot, niiet ma ei lähe sinna. vanemad hakkava küll rauttttselt pärast ühtul uurima, et kuidas läks ja miks ma ei käinud ja räägivad, kui pettunud nad minus on, aga vabandust, äkki oli mul vaja õppida et ei saanud minna. ja ma olen ein bisschen haige ka jälle, niiet mingi poolteist tundi külmas kükitamist ei teeks mulle arvatavasti eriti head.
okei, nüüd lugema kunagi sai vist lubatud, et proovikirjandiks loen kaks raamatut läbi, aga nüüd olen mõningate asjaolude tõttu ussisõnadega umbes sama kaugel kui pühapäevalgi. juhhei.

sylt

ärkasin kell seitse. (jah, ma ei ärka koolipäevadel ka nii vara)
kella kaheks olin oodatud sandra juurde. bussiga kesklinna, sealt neljaga aardlasse. bussis jõllasin aknast välja ja kuulasin väga kõvasti muusikat. õigesse kohta jõudes otsustasin väljuda ning nägin, et peaaegu minu taga seisis kairi. juhhei, vali muusika rokib. a vbl ta ei märganudki mind, höhö.
sandra pool oli tore. põhilist jututeemat ma ei maini onju, aga ma sain väääga palju asju teada. igasugustest valdkondadest.
olin ma seal mingi seitsmeni umbes. siis nach hause.
aa, millalgi seal olles helistas emme. oli toonud veenäidu lipiku. mm, njah. esimene asi, mida uuris, oli muidugi see, kus ma olen. sandra pool. tervita sandrat. ’sandra, emme tervitab’. ‘tervita vastu’ ‘emme, sandra tervitab vastu’
tegelt on täna päääris huvitav päev olnud.
höhö, järgmisel nädalal hakkab nalja saama.
auf wiederschreiben

jei

kell saab kohekohe kaksteist ja ma olen mingi viis tundi üleval olnud juba.
emm pidas ennast täna isegi küllaltki korralikult üleval, ei küsinud midagi väga hullu ning manitses ainult natuke aega, et ma ikka korteri ära koristaksin ja natuke rohkem kui natuke aega, et ma peaksin juba praegu keemiat ja bioloogiat tõsiselt õppima hakkama. progress, mis muud.
mulle meelsivad bussisõidud. saab magada! täna magasin pooleteisest tunnist umbes poole ajast. ärkasin üles ja vaatasin aknast välja: annelinn. ma peaks oma pleieri muusika vist välja vahetama
korterisse jõudes korraldasin kohe muidugi väiksemat sorti uputuse vannitoas, ma loodan, et see kuidagi alumisi naabreid ei mõjuta(nud). kuramus, ma peaksin korteris timmimist vajavatest asjadest varsti ühe pikema nimekirja tegema ja siis selle isale andma, ma ei saa siin varsti enam normaalselt olla, päriselt ka.
aga on ka positiivseid asju: ma olen lugema hakanud. praegu läheb juba 190s lehekülg ja ma plaanin lisaks sellele laupäevaks vähemalt ühe raamatu veel läbi saada. proovikirjand ikkagi, you know.
kõrvetasin enne filme plaatidele. samas lugesin ka kokku, palju mul üldse filme on. mingi 45, lisaks siis veel gossip girli 13 osa, gray anatoomia mõned osad, lotri multikad, üks betty osa ning little britain’i esimene hooaeg. pole paha, või mis?

tuba on vahelduseks mõnusalt soe

täna oli siis esimene ärkamine millalgi pool7. meil on ju selline tore traditsioon, et sünnipäevalaps lauldakse hommikul üles, nii ka täna. õgasime torti ja maarika mõtles tagasi magama minna. aa, see kõik toimus nii vara, sest kolm nooremat pidid järjekordselt võistlustele minema. igatahes, suundusin siis oma tuppa tagasi, kuid enne uinumist otsustasin veel korra arvutis käia. jah, see võttis kõigest ‘paar minutit’. a mingi pool kaheksa (?) sain ikkagi magama minna. 12 hakkas telefon üürgama ja tulin üles.
olen täna küllaltki tubli olnud. tegin huvitatud näo pähe, kui isa maeiteamillest rääkis (mandliopp, tal on igav), lugesin mingi 50 lehekülge raamatut, koristasin vendade tuba, kööki ja esikut, tegin kooki ja koorisin kartuleid. pole paha, või mis? aa, muideks, ma ei tee seda kõike niisama onju ma nimelt teavitasin ema, et ma lahkun siit homme pool kaheksa hommikul, ehk ta peab homme üksi hakkama saama. ja et ta väga pahane ei oleks, otsustasin täna (vahelduseks) eeskujulik tütar olla.

see on pealkiri

nii tore on umbes kahe minutit jooksul ennast neli korda lolliks teha, mhmh

endiselt koolis

ma kujutan ette, et see ‘liigne vabadus’ võib mõne nädala pärast isegi närvidele käima hakata. ma pean silmas just neid toredaid augukesi päeva sees. kui ma saan hommikul kauem magada või koolis varem minema – see mind nüüd küll ei häiri. aga see reedene topeltauk… njaa, eks näis.
nagu ikka, jätsin ma filosoofiaks õppimise viimasele hetkele ehk siis umbes 6 filosoofi kaheksast jäid hommikuks. ma sain isegi paar minutit pärast äratust üles (muide, ööd on kahtlasteks muutunud) ja hakkasingi rõmsalt õppima. aga eriti efektiivne see vist polnud, kui ma ei suutnud pärast mõningast tuupimist ikkkkkkkagi veel hume’il ja hegelil vahet teha. liiga sarnased nimed! ja see ei tähendanud ka seda, et ma oleksin teiste toredate onude kohta kõike teadnud, ooei.

muide, koolis on mõnusalt vaikne. ma pole sellist vaikust siin enam ammu kuulnud. jah, ma olen küll arvestuste nädalal ka küllaltki kaua koolimajas hänginud, kuid siis on mingisugune sumin alati olemas. nüüd segavad vaikust vaid mõnd koristajad, vahetevahel harva mõni õpetaja, paar korda olen ka kedagi oma klassist näinud. deem, ma jätsin pleieri alla kappi, st ma ei saa muusikat kuula.a ilma kõrvariteta ma praegu ei julge..

aa, kallis maarja, kui sa juhuslikult veel mu blogikest loed, siis siin on nüüd midagi sulle:
umbes 40 minutit tagasi, kui oli vahetund, hängisin ma ka siin pingil ja siis tuli mu juure ei keegi muu, kui liiiiiiiber. jaa, maarja, sa lugesid õigesti. me suhestusime isegi natuke, höhöhöhö. mingil hetkel keeras ta mu poole selja ja palus mul vaadata, kas ta krae on ikka korralikult. ‘peaaegu,’ vastasin ma ning asusin ta kraekest kohendama. AGA SEE EI OLE VEEL KÕIK! höhö. ei, tegelikult midagi hullu ei tule. tal sai lihtsalt pleieri aku tühjaks ja siis ta lausus siin mõnda aega natuke roppusi ja seejärel küsis, kas mul juhtub äkki mõnda patareid olema see oli siis tänane liibrinurgake, lugege meid jälle esmaspäeval.

ee, mis toimub?
ma kirjutan suhteliselt pikalt ja veel suhteliselt asjalikku teksti? oookei, väike palavik vist möllab jälle. nokei, lõpetan praeguseks, asun hoopis lugema (humanitaar ikkagi).
minna aktusele või mitte. minna või mitte. minna või mitte. aaahhh

miks ma külastan sellist portaali nagu seda on elu24.ee?

sest aeg-ajalt leiab sealt kuldaväärt mõtteid. paraku küll kommentaaridest.

Kui neeger sünnib ,siis on ta must.
kui valge sünnib ,siis on ta roosa.

Kui neeger külmetab ,siis on ta must
Kui valge külmetab,siis on ta sinine.

kui neeger päevitab ,siis on ta must
kui valge päevitab ,siis on ta punane

Kui neeger sureb ,siis on ta must
kui valge sureb,siis muutub ta halliks.

*ja millegipärast nimetatakse neegreid värviliseks?*

r u ready?

hoolimata ‘üldsuse’ mingisugusest vastuolust läksin täna ikkagi kooli, juhhei. ajalugu on ikka nii tore. kõigepealt sain kerge šoki. siis maandusin pinki, mis on juhuslikult timo ja liibri ees, niiet nalja sai ja hakkab veelgi saama… seejärel tahtis pungakene saada kõigilt mingeid mõtteid ja küsimusi seoses ühe vilmiga. loomulikult tahtis ta neid ka minult saada, ent ma tuletasin talle armulikult meelde, et ma ei näinud seda. igatahes, liiber on teise maailmasõja koha pealt täiega targem kui punga, punga teab seda ja see on ka üks põhjus, miks ta liibrit täiesti blokib. a juhanit talle meeldib küsida, haha. ja siis pani ta uue vilmi mängima, ‘pianist’. jaa, see oli põnev.
füüsikas mängisime terve tunni imagot.
prääks.