Masendav.

Eile oli siis lõpuks see kauaoodatud päev, mil ma sain teoorias magada lõpmattuseni. Kuna mul käepärast ühtegi kella ka polnud, siis ärkasingi alles selle peale, kui ema pistis pea ukse vahelt sisse.

“Haige oled vä?”

“Ei..?”

“Kell on neli muide”

“Aa.. oih.”

Päev möödus nagu ta möödus. Natuke pärast keskööd mõtlesin, et peaks seekord vara magama minema, jõuab homne päev kiiremini kätte. Mõeldud-tehtud. Ronisin oma suuuure tekikuhja alla ja jäingi und ootama. Ootasin. Ootasin. Ootasin veel. Kell võis olla mingi ühe kandis. JA SIIS andis endast märku üks hiirepoiss, kes nii vahvalt otsustas mu toa seinu ja/või põrandat saepuruks närida. Halleluuja! Sest ega ta mu tuba vaikselt siis näkitsenud, mkmk. Vahepeal tundus juba, et see kõik tuleb mu kõrva juurest, kuigi hiire remonditöö leidis aset aiinult paar meetrit eemal. Käisin oletatavas kuriteopaigas trampimas ja vastu seina virutamas.Vaikus. Mina voodisse, 3 tekki üle pea, sätin end mõnusasti sisse ja.. saagimine hakkab uuesti. Kordasin veel paar korda tegevust, kuid tulutult. Masendav. Siis mõtlesin, kas mul on kuhugile mujale magama minna. Ei olnud. Otsisin kõrvaklapid välja, et äkki nendega saab unustada, et mu juurde külla tulla tahetakse. Aga oh seda imet, kui ma lõpuks kõrvaklapindused lahti harutatud sain, otsustas hiirepoiss ka, et tänaseks aitab.

Võib ju nüüd arvata, et mina oma kolme teki all jäin siis ilusasti magama ja nägin unes lilli ja vikerkaari. Ometi polnud see päris nii. Nimelt on kell nüüd pool viis saanud ja ma ei mäleta küll, millal mul viimati nii vähe und oli. Tõsiselt, ma hakkaks lausa et ungari keeltki õppima (missest et teoorias pean ma sellega tegelema alles pooleteise kuu pärast), aga siis külmaksid mu sõrmed küljest. Niisiis ma siin hoian nüüd trükkimisega oma sõrmedes sooja sees ja varsti hakkan arvatavasti “Olemise talumatu kerguse” filmi vaatama, missest et Daniel Day-Lewis mulle seal külmavärinad peale ajab.

Koostan jõulumenüüd ka. Ei edene väga, sest kõik head söögid vajavad kas liha või mikserdamist ja seda mu jõulumenüü kahjuks ei võimalda. Et siis kelle on mingeid ettepanekuid menüü osas, andke teada.

Vot see on usinus

Eile sain oma ungari keele arvestuse kätte. Kas see tähendab nüüd, et mul on eelpoolmainitud keelest poolteist kuud puhkust? Muidugi mitte. Täna hakkasin vabatahtlikult õppima. Mida? Loomulikult ungari keelt.

Venna toast leidsin raamatu nagu “Kuidas elad, Ann?”, mis mul teatavasti laste-ja noortekirjanduse raames kohustuslik on. Mõtlesin ta siis läbi lugeda juba, kui ta nii ilusasti mu ette sattus.

Tegelikult on nii põrgulikult külm.. ja ma peaksin hoopis Tartus olema.. :/

Kõikide asjade kiruste olen ma vist ikkagi viimaste aastatega natuke täiskasvanumaks saanud. Nimelt on mul näiteks väga imelik lugeda lasteraamatuid. Hetkel on kohustuslikus korras käsil Tom Sawyer. Ühes kohas Tom siis unistab, et vot hakkab indiaanlaseks, ei, hoopis  mereröövliks. Ja mina mõtlesin kohe, et jaa, hakkab ta jee, tegelikult saab temast kindlasti istanduse omanik või poodnik.

Nüüd vaatasin juutuubist ungari keele kohta videosid. Jõudsin just Disney multikate laulude ungarikeelsete versioonide juurde. Ma ei suuda vaadata ‘Kaunitari ja koletise’ videot, sest see on liiga.. esiteks, ajuvaba. Ja teiseks, igasugused mõtted tulevad pähe.

Päris jube tegelikult..

Edit: Endiselt kaunitari ja koletise lainel. Vaatan seda laulutantsu, kui kaunitar kuskil söögitoas tšillib ja siis kõik nõud talle tsirkust teevad. Tekkis paar küsimust.

Kui iga laulev-tantsiv lauanõu oli eelnevalt inimene, siis mitmõttttes neil seal lossis mitusada teenrit oli?

Miks hüppavad teetassid katki ei lähe? Purunematu portselan? Ja kui nad katki läheksid, kas nad sureksid siis ära?

Ja halloo, kus on pärisnõud? Kes tahaks liigutavalt taldrikult liigutava kahvliga kartulit süüa?

polegi päris lootusetu

Vahepeal hakkas tunduma, et olen lootusetu – lükkan absoluutselt kõik kohustused jaanuarikuusse (sest see on kaugel ja siis on mul kõvasti aega. mhmh). Nüüd olen end lõpuks isegi hästi natuke kätte võtnud. Vormiõpetuse eksami tegin ära (iseasi kas sooritatud saab), jaapani keele kontrolltöödest on veel viimane teha jäänud ja ungari keele arvestuse teen neljapäeval ära.

Öösel hakkas siis taas ainetele registreerumise trall pihta. Olin tunnistajaks, kuidas juurakas minutipealt 00.00 ÕISi ronis ja kuidas too juba koomas oli. Läks ainult tund aega, et osadele ainetele regatud saada.

Endal on mul õnneks vähem kui 200 kursakat, seega ma ootasin regamisega enam-vähem hommikuni. Ja nagu näha, on lisaasta vist tulemas. Sest ma ei tea ikka veel, kas võtta eesti keel kõrvalerialaks või mitte. Nagu võiks ja peaks, sest ungarivärk mulle vaevalt kunagi riisihelveste jaoks raha sisse tooma hakkab. Samas olen ma eesti keeles tegelikult lootusetu ja kui ma peaks kõik eesti keele mooduli ained võtma, hakkaksin ma äkki seda veel vihkama ka. Pluss veel see asi, et kuna ma pole siiamaani eesti keele moodulist veel ühtegi ainet võtnud, siis järgmise aasta suveks ei saaks ma neid mingi nipiga võetud, sest niiii palju kattumisi on. Masendav kohe. VÕI, on ka olemas teine variant. Ma lähen lihtsama vastupanu teed ja võtan erialadeks ungari ja soome-ugri (mis on hullllult mõttekas tegelikult, sest nende moodulites on umbes pooled ained samad) ning eesti keelest võtan valikaineid (sest ma pole ikka veel aru saanud, mis ained lähevad selle alla ja mis mitte).

Oeh.

Vähemalt sai üks teine inimene eile lõpuks oma plaanid paika.

…

…

…

A ma hakkan nüüd huvitava kujuga piparkooke tegema. Höhöhö.

Olen end alati pidanud üsna egoistlikuks inimeseks. Mis parata, lapsepõlv (loe: olelusvõitlus) nelja vennaga polnud kerge. Kui ikka enda eest ei seisnud, ega keegi teine seda ka tegema ei hakanud. Ja kui vahepeal nt loovutasid heast tahtest mõne parema pala vennale, siis ega keegi seda ei märganud ja pärast oli ikkagi endal halb tunne.

Nüüd aga märkan üllatusega, et vähemalt mingi minikilluke egoismi on minust jalga lasknud. Olen avastanud andmise rõõmu. Ja tihtipeale on see kordades parem kui saamine.

Edusammud!

Lähksin 3-4 tundi varem magama (u kell 3) ja ärkasin seetõttu ka 3-4 tundi varem üles (kell1).

Aga väsimus on ikkagi peal..

Toimetulekutoetust on võimalik taotleda isikutel (perekondadel), kelle kuusissetulekud pärast eluasemekulude tasumist normpinna ulatuses jäävad alla toimetulekupiiri.

Toimetulekupiir 2009. aastal on 1000 kr esimese pereliikme kohta.

Selle järgi olen ma ikka kõvasti alla vaesuspiiri. Aga kuna ma olen sisse kirjutatud vanematekoju, siis on nemad mu leibkond. Ja kui ma kirjutaks end linna sisse, ei saaks ma enam sõidutoetust.

Kell on rõõmsalt veerand viis hommikul, und muidugi pole ja ma otsin hoopis viise, kuidas õppelaenu võtmist vältida.

Ma esitan kevadsemestriks majandusliku toetuse avalduse. Kahtlane, kas saan, aga loota ju võib.

Kell on pool viis, mul on vähem kui kolme tunni pärast äratus ja ma pean kindlasti magama, kuna homme pole mul selleks enne õhtut aega JA MUL POLE UND

Är sängen smal eller bred?

Nummi unerežiim möllab endiselt. Suvel kunagi olid ajad, mil ma olin keskööks nii väsinud, et ei suutnud enam telekast oma seriaale ega filme vaadata, vaid jäin magama. Nüüd jällegi on mu normaalne magamaminekuaeg tavaliselt umbes neli kuni kuus tundi enne äratust. Ja praegu mulle täiesti piisab ka sellest unekogusest, mis on väga tore, sest järgmine nädal tuleb hullumeelne. Mul on esmaspäeva ja teisipäeva peal kaks eksamit, arvestustöö ungari keeles ja jaapani keele töö.

Natuke tähtsat infot ka:

Avastasin täna, et mu kõige suurem kauss (roooooosa) on katki. Enam ei saagi jalavanne teha

Veel saate teada mu kohta sellist tähtsat teavet, et mulle meeldib täiega pomelot koorida. Just koorida, aga puhastamisel pole ka üldiselt häda (kui mul küüned olemas on). Tavaliselt teen nii, et varustan end oma suuuure roosa kausi, tavalise suurusega kausi ja noaga ning panen mingi filmi mängima. Ja muudkui mässan.

Läksin täna ungari keelde ja.. olin seal lisaks ungarlasest õpetajale muidugi ainuke. Alguses olin üsnagi paanikas, sest mul on temast arusaamisega raskusi, kuid kõige hullem polnudki ja tegelikult oli tore tund.

Mul käivad muide päkapikud ka. Nad on selles mõttes toredad, et kui mul nt kell neli hommikul kommiisu tuleb, siis ma saan neid natuke.. mõjutada. Ja siis tuuakse hommid varem kohale.

Olen tõsine moosisöödik. Sain maalt purgi mustsõstra-vaarikamoosi. Järgmiseks päevaks sõime selle ära.

Tegelikult peaksin ma lõpetama, sest vähem kui kuue tunni pärast on mul rootsi keeles ettekanne ja ma pean selleks valmistuma. Ja kunagi tuleb veel morfo õppimiseni ka jõuda.